Otse põhisisu juurde

Bernadotte'ide kuningannad # 6 - Margaret (Margareta)

Selle postituse peategelane ei saanud kunagi kuningannaks, aga on kogu ülejäänud kambaga piisavalt tihedalt seotud, et ta nimekirja panna.

Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah
Margaret sündis 1882. aastal Briti kuningapere liikmeks. Tema isa oli kuninganna Victoria poeg Arthur ja ema Preisi printsess Louise. Margaret oli vanim laps, tal oli vend Arthur ja õde Patricia.

Kui Margaret ja Patricia pruudiikka jõudsid, oli nende onust kuningal Edward VII-l soov, et mõlemad mõne Euroopa (tulevase) kuningaga abielluksid. Võimalike variantide hulgas olid näiteks Portugali kroonprints ja Rootsi prints Gustav Adolf (eelmise postituse Victoria poeg). 

Viimast mõeldi Patriciale meheks, aga kui Margaret ja Gustav Adolf 1905. aastal kohtusid, armusid nad esimesest silmapilgust (wiki teab!) ja nõnda kihlus Gustav Adolf hoopis temaga. Pulmadki peeti samal 1905. aastal Windsori lossi kabelis. (Margareti õde Patricia muide abiellus lõpuks hoopis ühe täiesti tavalise mereväeohvitseriga ja tegi seetõttu ajalugu.)

Pulmadeks sai Margaret oma perelt kingiks hinnalise
tiaara, mis tänapäevalgi Rootsi naisi kaunistab.
Peale mesinädalaid Iirimaal saabus paar juulis 1905 Rootsi. Siin said nad pulmakingiks Sofiero lossi, ja tegelesid seal suviti kõvasti aiandusega. Margaret andis Sofiero aiast lausa raamatu välja, kus tema enda tehtud joonistused ja fotod sees olid.

Kunst oligi Margareti põhihobisid, teine oli sport. Mis aladega tema kõik ära ei tegelenud.

Gustav Adolf ja Margaret 1905. aastal.
Margareti juurde on kirjutatud "Daisy", sest
see oli tema hüüdnimi. (Nimi Margaret
tähendabki karikakart.)
1907. aastal sai Margaretist kroonprintsess, sest tema äi Gustav V sai kuningaks.

I maailmasõja ajal asutas Margaret õmblemisühingu, mille eesmärk oli rindelolijatele aluspesu õmmelda. Ühtlasi võttis ta ette samme sõjavangide abistamiseks ja aitas sõjas lahutatud perekondadel teineteist taas üles leida.
Margaret kusagil 30ndates eluaastates.
Margareti abielu Gustav Adolfiga kirjeldatakse kui õnnelikku. Mehele meeldisid tema inglise kombed (vastandina militaarsematele preisi tavadele, mille vaimus ema Victoria Gustav Adolfit kasvatanud oli).

5 last sündis neil:
  • Vanim laps Gustav Adolf oli praeguse Rootsi kuninga isa. 
  • Ainus tütar printsess Ingrid abiellus Taani kuningaga ja oli praeguse Taani kuninganna ema.
  • Kaks poega Sigvard ja Carl Johan elasid vastavalt 94- ja 95-aastaseks (kah huvitav tõik).
  • Poeg prints Bertil oli praeguse Rootsi kuningapere lastele vanaisa eest ja tegi ennastohverdavaid tegusid selleks, et praegune kuningas ikka kindlasti kuningaks saaks.
Margareti abikaasa ja lapsed

1.mail 1920 suri 8. kuud rase 38-aastane Margaret ootamatult mastoidiidi operatsiooni tagajärjel tekkinud infektsiooni tõttu. Tollane peaminister ütles oma kõnes, et kuningapalees on päike kustunud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...