 |
| Joséphine Maximilienne Eugénie Napoléone de Beauharnais |
1807. aastal sündinud Josephine oli Napoleon Bonaparte'i abikaasa Josephine'i pojatütar (Napoleon oli tema kasuvanaisa). Ema oli tal Baieri printsess, aga sündis Josephine hoopis Itaalias ning sai sündimise puhul Napoleonilt Bologna printsessi tiitli. Josephine oli vanim laps, peale teda tuli veel 6.
1822. aastaks oli noor preili välja valitud üheks pruudikandidaadiks Rootsi kroonprints Oscarile (eelmise postituse Desiree poeg) ja Oscari naiseks ta järgmisel aastal (16-aastasena) saigi. Nende abiellumine toimus kahel korral - kõigepealt katoliiklik tseremoonia Münchenis (kus nad ise kohal ei viibinud - tundub, et ka nii saab) ja teine luterlik Stockholmis (kus abiellujad kohal viibisid).
 |
| Josephine'i ja Oscari pulmarõivad |
Josephine (rootsipäraselt Josefina) oli kroonprintsessina (ja hiljem kuningannana) populaarne. Ka oma äiast kuninga suur lemmik oli ta - kuningas kuulutas 21. augusti suisa Josephine'i päevaks, mida igal aastal Drottningholmi palee juures tähistati.
Oma mehe Oscariga sai ta ka täitsa hästi läbi, aga Oscar pidas armukesi veel lisaks. Armukestega olid Oscaril lapsed, aga ka Josephine'iga olid, 5 tükki. Kahest said 2 järgmist Rootsi kuningat, kaks surid täiskasvanueas, kuid suht noorelt haiguste tagajärjel ja ainuke tütar oli harrastuskunstnik (maalija, skulptor, poeet, helilooja), kelle tegevust Josephine kunstisõbrana innukalt toetas.
Muu heategevusega tegeles ta ka, lähtudes põhimõttest, et vaeste abistamine on riigi mitte kiriku töö. See ei tähendanud, et kirik ise talle ebaoluline olnuks. Ka protestantliku Rootsi riigi kuningannana jäi ta katoliiklaseks (mis oli paljudele pinnuks silmas) ja püüdis Rootsi katoliiklaste mõnusa käekäigu eest hea seista.
1844. aastal (37-aastasena) sai Josephine kuningannaks, abikaasa sai Oscar I nime all kuningaks. Josephine oli poliitikast huvitatud, mitmed seadusalgatused olla tulnud just tema ideedest ja otsuste tegemisel oli tal mehe kõrval valjuhäälne sõna kaasa rääkida.
1859. aastal suri Oscar I ja kuningaks sai Josephine'i vanim poeg Karl XV. Josephine kaotas oma poliitilise mõjuvõimu ja tegeles edasi heategevusega. 1872. aastal sai tema teine poeg Oscar II kuningaks.
1873. aastal täitus Josephine'il 50 aastat Rootsis olemisest- sel puhul peeti pidustusi, mis Josephine'ile tema enda sõnul väga hinge läksid. Olevat tundnud rahva armastust ja muid toredaid tundeid.
Josephine suri 1876.
Kuninganna Josephine võiks olla Rootsi ehtekuninganna, sest just tema tõi sinna suure osa kuningakoja varakambri sädelevamaid tükke. Mõned neist on aja jooksul abieludega Norrasse rännanud ja elavad seal oma elu edasi.
Allpool mõned näited neile, kelles elab sisemine harakas. (Minu harakas on selline, et talle väga meeldib neid kuldseid kuljuseid teiste küljes vaadata ja nende ajaloo kohta lugeda, aga puudub igasugune igatsus neid iseendale külge riputada. Ongi odavam. Või nagu Taani kuninganna olla kord öelnud: me ei loe karaate, vaid sajandeid.)
 |
| Kameetiaara, mille Prantsusmaa keisrinna Josephine Napoleonilt kingiks sai ja mis Josephine'i lapselaps Josephine'iga Rootsi rändas. Tänapäeval on enemasti pulmatiaara, mida viimati nähti kroonprintsess Victoria peas 2010.aastal.  Need olla Napoleon kinkinud tulevase Rootsi kuninganna Josephine'i emale Augustale pulmade puhul. Praegu kannab komplekti ainult kuninganna. (On nii uhke asi, et teistele ei laenata.)  Selle sai kuninganna Josephine päranduseks oma õelt Amelie'lt, kes oli Brasiilia keisrinna. Tänapäeval kannab seda ainult Rootsi kuninganna kõige tähtsamate sündmuste puhul ja reeglina ainult Rootsis (liiga hinnaline, et riigist välja viia). Huvitav, kui kiiresti selle kandmisest pea valutama hakkab.  käis vahepeal Taanis ja jõudis siis Norrasse. Praegune kandja on Norra kuninganna Sonja. |
 |
| See roheline kroon kuulus Napoleoni abikaasale Josephine'ile. Praegu on Norra kuninganna signatuurehe. |
