Otse põhisisu juurde

Euroeestlased. Ja rootslased. Ja Benton.

Käimas on Eurovisiooni nädal, mis ei jäta puudutamata osse, hipstereid ega ka Truffe kirjanurka. Homse suursündmuse sissejuhatuseks on allpool top 20 kõigist Eestit esindanud lugudest (aastad 1993-2013).

20. Kreisiraadio - Leto svet (Siin polnud tegemist lauluga.)
19. Suntribe - Let's get loud (Maitsetu ja odava maitse jätab suhu.)
18. Sandra - Through my window (Sellel on ju mingi põhjus, et see laul üldse meeldegi ei tule.)
17. Birgit Õigemeel - Et uus saaks alguse (Meeldib juba rohkem kui päris alguses ja loodan, et läheb hästi, aga endiselt pole minu teetass.)
16. Urban Symphony - Rändajad (Pole halb laul, aga ei tekita emotsioone minus.)
15. Gerli Padar - Partners in crime (Vaata eelmist.)
14. Getter Jaani - Rockefeller Street (Vähemalt catchy tune.)
13. Evelin Samuel - Diamond of night (Ilus aga natuke igav tundub hetkel?)
12. Janika Sillamaa - Muretut meelt ja südametuld (Päris äge retro.)
11. Neiokõsõ - Tii (Kena.)
10. Tanel Padar & Dave Benton - Everybody (Lõbus ja. Humoorikas ja.)
9. Maarja - Keelatud maa
8. Sahlene - Runaway (Pole mingi tohutu tipp, aga kaasakiskuv see-eest.)
7. Koit Toome - Mere lapsed (Vist ainus tema soololugudest, mis mulle meeldib. Parimaid osi sellest laulust on sõnad ma arvan.)
6. Malcolm Lincoln - Siren (Mulle meeldib "Loaded with zoul" rohkem, aga see on ka täitsa vinks-vonks.)
5. Ott Lepland - Kuula (Seda on lausa naljakas tunnistada, aga mulle meeldib see laul. Vahepeal panen kohe youtube'ist käima ja kuuuuuulan. Aga mitte seda ülepingutatud versiooni, mida ta finaalis laulis. Ja kui mulle see laul ka ei meeldiks, siis kulmude töö eest saaks vähemalt sama hea koha.)
4. Ines - Once in a lifetime (Mulle meeldib temalt umbes 3 laulu. Selles on mõnus energia. Euroenergia?)
3. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl (Kui kunagi tuleks saade, kus valitaks eestlaste lemmikuimat eurolugu, siis ma tahaksin, et see laul võidaks. On selline armsalt sümboolne.)
2. Silvi Vrait - Nagu merelaine (Enough said.)
1. Ruffus - 80s coming back (Ei ole mina üllatunud, ei ole pikaajalisem blogilugeja üllatanud, kas keegi üldse on üllatunud?)

Kommentaarid

  1. Arvan, et kui mina oleks selle edetabeli pidanud koostama, oleks see mõnevõrra teistsugune olnud. Loogiline ...

    VastaKustuta
  2. Ma arvan ka. Postimehe lehel oli mõnda aega gallup, kus inimestelt küsiti sama küsimust, "Rändajad" vist juhtis seal viimati, kui nägin. Aga nüüd on uus gallup ja vana tulemusi ei leidnud kusagilt...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...