Otse põhisisu juurde

Kas päris ABBAt ei tulegi?

Siit tuleb minu eurotop. Aga veel parem kui 1.koht on rootslaste huumor. (Nagu ütles hea kaasvaataja: esimene kord, kui ei tahtnudki vahepalade ajal WC-sse minna.) Marko see-eest tundus kuidagi vormist väljas olevat. Eks ole temalgi paremaid ja halvemaid päevi.

Aga. Top 10. Sulgudes on võistlusel saadud koht.

10. Belgia (12.)
Roberto Bellarosa - Love kills
Tema aitas tabelisse asjaolu, et see laul mul eilse päeva jooksul korduvalt kummitas. Ka oskus.

9. Soome (24.)
Krista Siegfrids - Marry me
Riietus ja lavashow ikka üsna maitsetu, aga catchy tune. 

8. Kreeka (6.)
Koza Mostra feat. Agathon Iakovidis - Alcohol is free
Nagu varasematestki aastatest teada, on kreeklastel huumorimeelt.

7. Taani (1.)
Emmelie de Forest - Only teardrops
Sellel võistlusel parimate hulgas, tegelikult üsna tavaline laul.

6. Island (17.)
 Eyþór - Ég á líf
Marko ütles, et see laul on Islandil väga populaarne ja ma saan aru miks. See kohe on selline islandilik lugu. Kuivõrd mina pole islandlane, siis mul ta päris esimene pole, aga igati korralik lugulaul sellegipoolest.

5. Malta (8.)
Gianluca Bezzina - Tomorrow
Ma tean mõnesid situatsioone, kus tahaks seda laulu kuulata. Ja ikka erakordselt rõõmus poiss!

4. Ungari (10.)
ByeAlex - Kedvesem
Selle laulja ülepingutatud hipsterlust ei taha väga vaadata. Aga. Laul sobib suurepäraselt enda mõnusalt tundmise taustaks. Ja mulle meeldib natuke pudikeelsena mõjuva ungari keele kõla.

3. Holland (9.)
Anouk - Birds
Lahedalt dramaatilise kõlaga. Ja üldse.

2. Norra (4.)
Margaret Berger - I feed you my love
Ma tegelikult ei saa päris hästi aru, miks see lugu ei võitnud. Mitte sellepärast, et mulle meeldib või midagi, aga üldiselt ka tundub, et laul on populaarmuusika valdkonnas suhteliselt kümnesse. Oh well.

1. Itaalia (7.)
Marco Mengoni - L'Essenziale
Tunnetega ei vaielda. Ma siis ei vaidle enda omadega.

Kommentaarid

  1. Hea on näha, et sinu minust nii erineva muusikamaitse juures on selles esikümnes ka mõni minu lemmikuks olnud lauludest. Eesti andis Venemaale 12, miks sulle see lugu ei istunud?

    VastaKustuta
  2. Einoh, ega ta väga halb polnud, selline normaalne. Võib-olla natuke liiga läila tekst. Aga laulja mulle küll meeldis.

    VastaKustuta
  3. Mu meelest oli see tekst just selline Eurovisioonile sobiv, et poleks sõdu, kõik oleks omavahel sõbrad jne ...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Ewald Arenz "Armastus halbadel aegadel"

Harv ja huvitav nähtus – meesterahva kirjutatud armastuslugu. Viiekümnele lähenev Clara kohtub neljakümnele läheneva Eliasega. Clara on juba aastaid lesk, aga polnud mehe eluajal abielus kõige õnnelikum, Eliasel on kirjade järgi lubadusteta suhe ühe Veraga. Pildil figureerivad veel Clara arstist vend ja dementne ema, Eliase peaaegu täiskasvanud tütar.  Eks ma hakkan nüüd jälle pihta oma tavapärase jutuga saksa keelest tõlgitud raamatute kohta. Need on teistmoodi kui inglise keelest tõlgitud. Kohati on midagi nagu kummalist, teisalt on midagi sellist, mis tuleb märksa tuttavam ette kui ingliskeelsest maailmast pärinevate raamatute puhul. Ju on 700 aastat saksa kultuuriruumis elamist ikka mõju avaldanud. Ja tõlked saksa keelest pole ka eales nii kohmakad kui tõlked inglise keelest. Ehk on saksa keelest eesti keelde tõlkimine juba algpunktis mõnevõrra loomulikum (loogilisem?). See on lihtne lugu tegelikult. Sellest, mis on lihtne ja mis keeruline. Kas lähtuda sellest, mis on lihtne, v...