Otse põhisisu juurde

Euroeestlased. Ja rootslased. Ja Benton.

Käimas on Eurovisiooni nädal, mis ei jäta puudutamata osse, hipstereid ega ka Truffe kirjanurka. Homse suursündmuse sissejuhatuseks on allpool top 20 kõigist Eestit esindanud lugudest (aastad 1993-2013).

20. Kreisiraadio - Leto svet (Siin polnud tegemist lauluga.)
19. Suntribe - Let's get loud (Maitsetu ja odava maitse jätab suhu.)
18. Sandra - Through my window (Sellel on ju mingi põhjus, et see laul üldse meeldegi ei tule.)
17. Birgit Õigemeel - Et uus saaks alguse (Meeldib juba rohkem kui päris alguses ja loodan, et läheb hästi, aga endiselt pole minu teetass.)
16. Urban Symphony - Rändajad (Pole halb laul, aga ei tekita emotsioone minus.)
15. Gerli Padar - Partners in crime (Vaata eelmist.)
14. Getter Jaani - Rockefeller Street (Vähemalt catchy tune.)
13. Evelin Samuel - Diamond of night (Ilus aga natuke igav tundub hetkel?)
12. Janika Sillamaa - Muretut meelt ja südametuld (Päris äge retro.)
11. Neiokõsõ - Tii (Kena.)
10. Tanel Padar & Dave Benton - Everybody (Lõbus ja. Humoorikas ja.)
9. Maarja - Keelatud maa
8. Sahlene - Runaway (Pole mingi tohutu tipp, aga kaasakiskuv see-eest.)
7. Koit Toome - Mere lapsed (Vist ainus tema soololugudest, mis mulle meeldib. Parimaid osi sellest laulust on sõnad ma arvan.)
6. Malcolm Lincoln - Siren (Mulle meeldib "Loaded with zoul" rohkem, aga see on ka täitsa vinks-vonks.)
5. Ott Lepland - Kuula (Seda on lausa naljakas tunnistada, aga mulle meeldib see laul. Vahepeal panen kohe youtube'ist käima ja kuuuuuulan. Aga mitte seda ülepingutatud versiooni, mida ta finaalis laulis. Ja kui mulle see laul ka ei meeldiks, siis kulmude töö eest saaks vähemalt sama hea koha.)
4. Ines - Once in a lifetime (Mulle meeldib temalt umbes 3 laulu. Selles on mõnus energia. Euroenergia?)
3. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl (Kui kunagi tuleks saade, kus valitaks eestlaste lemmikuimat eurolugu, siis ma tahaksin, et see laul võidaks. On selline armsalt sümboolne.)
2. Silvi Vrait - Nagu merelaine (Enough said.)
1. Ruffus - 80s coming back (Ei ole mina üllatunud, ei ole pikaajalisem blogilugeja üllatanud, kas keegi üldse on üllatunud?)

Kommentaarid

  1. Arvan, et kui mina oleks selle edetabeli pidanud koostama, oleks see mõnevõrra teistsugune olnud. Loogiline ...

    VastaKustuta
  2. Ma arvan ka. Postimehe lehel oli mõnda aega gallup, kus inimestelt küsiti sama küsimust, "Rändajad" vist juhtis seal viimati, kui nägin. Aga nüüd on uus gallup ja vana tulemusi ei leidnud kusagilt...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Ewald Arenz "Armastus halbadel aegadel"

Harv ja huvitav nähtus – meesterahva kirjutatud armastuslugu. Viiekümnele lähenev Clara kohtub neljakümnele läheneva Eliasega. Clara on juba aastaid lesk, aga polnud mehe eluajal abielus kõige õnnelikum, Eliasel on kirjade järgi lubadusteta suhe ühe Veraga. Pildil figureerivad veel Clara arstist vend ja dementne ema, Eliase peaaegu täiskasvanud tütar.  Eks ma hakkan nüüd jälle pihta oma tavapärase jutuga saksa keelest tõlgitud raamatute kohta. Need on teistmoodi kui inglise keelest tõlgitud. Kohati on midagi nagu kummalist, teisalt on midagi sellist, mis tuleb märksa tuttavam ette kui ingliskeelsest maailmast pärinevate raamatute puhul. Ju on 700 aastat saksa kultuuriruumis elamist ikka mõju avaldanud. Ja tõlked saksa keelest pole ka eales nii kohmakad kui tõlked inglise keelest. Ehk on saksa keelest eesti keelde tõlkimine juba algpunktis mõnevõrra loomulikum (loogilisem?). See on lihtne lugu tegelikult. Sellest, mis on lihtne ja mis keeruline. Kas lähtuda sellest, mis on lihtne, v...