Otse põhisisu juurde

Eesti lauluke, osa 1

Nagu ikka, on siin minu tagasihoidlik tabel eile kuuldud lauludest.

10. Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti - Winny Puhh
Ma olen kindel, et sellel laulul on sisu ja kõik,lihtsalt mina vist olen see nõrganärviline, keda eile hoiatati, et ärge vaadake. Ei saanudki vaadata.

9. Taevas valgeks läeb - Sarah
Ok lugu, aga ma ei suuda seda praegu meenutada. Midagi liiga vanamoodsat oli selles.

8. Moving To Mmm - Marilyn Jurman
Minu meelest see pole esimene kord, kui tema laul on kuidagi sihuke aeglane ja veniv. Et nagu ei tõmba käima, noh.

7. Young Girl - Armastus
Laul kuulates eriti ei häiri, jutt tüüpide kohta on teine jutt.

6. Follow Me - Rosanna Lints
Rolfi kirjutatud, seega väga halb polnud, aga praegu meenutada ei suuda.

5. Ring The Alarm - Teele/Tuuli/Ula & DrumAttack
Sisaldab meeldejäävat laulurida. Minu jaoks isiklikult on mingi hulk energiat liiga suur hulk energiat.

4. The Missing Thing - Anisa
Mina nagu kuulsin selles laulus midagi vana 2quickstartilikku (selle, mis 90ndatel tegutses). Ja see vana 2 quick start oli üks minu esimesi lemmikbände (siis, kui ma veel nii palju inglise keeltki ei osanud, et 2 quick start kirjutada).

3. Enough - Elina Born
Natuke liiga vinguv mõnedes kohtades, aga hästi jäi meelde. Ja kes kitarri mängis! (Te ei näe seda, aga ma jõnksutan kulme.)

2. Päästke noored hinged - Grete Paia
Huvitav laul, sellises mõttes, et ma ei saa aru miks. Ainult millegipärast ma ei tahtnud seda tüdrukut laulmise ajal eriti vaadata. Raadiost võiks vabalt kuulata.

1. Suuda öelda ei - Kõrsikud
Tundub, et mõnedel tuleb ka ilma pingutamata välja.

Aga. Kuidagi palju koledaid riideid oli inimestel eile seljas. Maitea.
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet17. veebruar 2013, kell 17:27

    See Saara käitus ja kostis lava peal nagu alakaaluline Marju Länik :(

    VastaKustuta
  2. Mailit17. veebruar 2013, kell 17:41

    Grete Paia laulu esitamise järel leidsin, et ta oli Miki Hiire nägu ...
    Samas mu küdi võtaks ta vaat et naiseks. :D

    VastaKustuta
  3. Truffe17. veebruar 2013, kell 18:29

    Ma tean! Täpselt seda ütlesin mina ka teda vaaadates, et Marju Länikut meenutab.

    Vaau, küdi. Väga hea sõnakasutus :)

    VastaKustuta
  4. Mailit19. veebruar 2013, kell 13:40

    Minu meelest on "küdi" naljakas sõna, seepärast kasutasingi. :D

    VastaKustuta
  5. Truffe19. veebruar 2013, kell 14:43

    Äärmiselt :D Minu meelest küdi kõlab nagu sõna, mis võiks olla tekkinud kahe sõna liitmisel. Umbes nagu lõhnav õhk võiks olla lõhk. Küdi siis ehk karvane üdi vms :P

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...
Postita kommentaar
Loe edasi »

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...
Postita kommentaar
Loe edasi »