Otse põhisisu juurde

Cinemania

Filmiküsitlusest. Pikad nimekirjad hirmutasid vist natuke ära- sedakorda oli vastajaid vähem kui varem (13). Aitäh vastanuile! Välja tuli väga pikk lugu:

Suhteliselt vanade filmide hulgast osutus lemmikuimaks "Gone with the wind" - keskmine hinne 3,714

70ndate-80ndate filmide hulgast "Monty Python and the Holy Grail" - 4,4 (Aga ka "The Shining" ja "Clockwork Orange" said hindeks tubli 4.)

90ndate lemmikuks osutus "Pulp Fiction" (4,36), aga ka "Forrest Gump" (4,18).

Sarjas 2000-2004 hinnati kõrgeimalt filme "Amelie" (4,41) ja "Eternal sunshine of the spotless mind" (4).

2006-2010.aasta lemmikfilmid olid "The King's Speech"(5!) ja "Teiste elu"(4,8).

Kõigi filmide peale kokku olid kõrgeimate keskmistega järgmised filmid (12):


Madalaimate keskmistega filmid (5):


Kõiki valikus olnud filme polnud ükski vastaja (peale minu) näinud. Kõige rohkem vastajaid (keda kokku oli 13) oli näinud neid filme:


Vähim inimesi oli näinud neid filme:


Eesti filme vastajad palju näinud pole:
"Vasaku jala reede" - 0
"Lotte ja kuukivi saladus" - 0
"Eestlanna Pariisis" - 1/ hinne 3
"Üks mu sõber" -1/3
"Puhastus" - 1/4
"Kormoranid" - 3/ 2
"Seenelkäik" - 5/ 4,2

"Sügisballi" tsitaatide osas suurt liidrit polnud. "Palju see Maaja maksab? No see porno noh!" valiti 4 korral.

Kui ma küsin, mis on sinu kõige lemmikum film üldse, siis mis sulle esimesena pähe tuleb?
  •  "Amelie" - 2 inimest
  • "Forrest Gump" -2
  • "Viies element"
  • "Das Leben der anderen"
  • "Elizabethtown"
  • "Titanic"
  • "The Godfather"
  • "Tunnid"
  • "Idioot"
  • Viimane filmielamus oli vist selline anime nagu "Unustatud häälte püüdjad"
 Aga kõige lemmikum Eesti film?
  • "Sügisball" - 3
  • "Lammas all paremas nurgas" - 2 (see on minu kõige lemmikum tulemus :)
  • "Klass"
  • "Siin me oleme"
  • "Keskea rõõmud"
  • "Naerata ometi"
  • "Suvi"
  • ei oska lemmikut valida
 Ja viimane film, mida sa vaatasid (arvutist/telekast/kinos või mujal)?
  •  "Iron Man 2"
  • "Camp Rock 2"
  • "Notes on a scandal"
  • kinoooper, Donizetti "Armujook"
  • "An Education"
  • "Sin City"
  • "The Help"
  • ei mäleta
  • midagi, mille nime ma ei tea, aga kus olid pulmad ja segadus ja kits ja narkoärikas jne.
  • "Brave"
  • "Eestlanna Pariisis"
  • "Kumare"
 Filmivaatamise ajal meeldib süüa kõigile: "jah" ütles 38% ja "mõnikord" 62% vastajaist.

1 inimesel ajab näitlejate piltide toppimine raamatute kaantele harja punaseks. Ja see ei olnud mina, kes sinna 5 pani! 38% vastas hindega 3, seega siia-sinna.

Ja lõpuks hapupiimased inimeste lemmiklaused filmidest:
  • mul-ti-pass
  •  Welcome to the annual meeting of people who.. annually meet! And we'll see you all again next year (Elizabethtown)
  •  Ei tea niimoodi peast öelda...
  •  Kuku: "See on kõik huinjaa." Sensitiiv vms: "See ei ole huinjaa!" (See dokfilm Kukumäest)
  •  Jack: Are you nervous? Rose: No. Put your hands on me, Jack. 
  •  We'll always have Paris. - Casablanca 
  • Love means never having to say you're sorry. - Love Story 
  • Ega õnn ole puu, et seda ühe höövlitõmbega rikkuda saab. - Malev 
  • Seakari, aga mitte Tallinna raad! - Verekivi
  • Come on, Dover, move yer bloomin' arse! (My Fair Lady)
  • I'm a b-a-a-ad influence (Seven Sinners) Dietrich ütleb seda vä-ä-äga seksika häälega (http://www.youtube.com/watch?v=ai336ekplTs)
  • Ilmselt oleneb olukorrast ja meenub konkreetses situatsioonis

Kommentaarid

  1. Siis, kui mul uus mõte tuleb. (Varasem kogemus näitab, et mul mõned mõtted aeg-ajalt on, seega ehk varsti.)

    VastaKustuta
  2. Ega õnn ole VOODRILAUD peaks olema tegelikult

    VastaKustuta
  3. Indeed. See on üks sinu lemmikuid ka, kui ma ei eksi?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...