Jõudsin eile kesklinna minnes Taskuni ja mõtlesin, et läheks sealt läbi, lihtsalt sellepärast, et see tundus soojem variant kui läbi õue edasi minna. Aga väga hea, et läksin, Taskus oli klaverikontsert! Ma arvan, et see oli kuidagi selle klaverinäitusega seotud, mis seal juba mõnda aega olnud on.
Nagu aru sain, olid esinejateks Tartumaa muusikakoolide klaveriõpilased. Minu lemmik oli üks poiss. Ma arvan ta võis mingi 11-12 olla. 7 pala mängis. Kui vahepeal pea kuhugi mujale keerasin ja siis tagasi vaatasin, tuli üllatusena, et see on nii noor inimene, kes mängib, sest kuidas nii väike saab nii hästi mängida. (Nojah, tegelikult on see ju loogiline- kui ta koos kooliminekuga ka muusikakooli läks, võib ta vabalt olla mingi 6 aastat juba õppinud, siis peabki päris hästi oskama.) Igal juhul nii vahva, selline pianistilik hoiak oli ja kõik. Olin enne tema esinemist juba minema minemas, aga jäin kuulama, kui nägin, et tema läheb mängima, sest enne esinemist ta istus suht minu lähedal oma emaga ja mind kohe hakkas huvitama, kas ta mängib ka klaverit ja mida ta mängib jms. Kõige lahedam pala oli mingi tundmatu autori oma, mille vanem vend oli talle õpetanud. Selle peale, tundus, läks ta ise ka suht hoogu. Ja alati on tore vaadata, kui keegi hoogu läheb.
Raamat, mille umbes pool tund tagasi läbi sain, lõppes talvega, ja tekitas minus veel enam seda mõtet ja kujutlust, mis viimasel ajal ikka tuleb: ilus lumi, päris külm, talvehääled (lumekrudin, lumesadu, lehmakellad, Eurospordi David), müts ja värviline sall ja soojad kindad. Võib-olla midagi veel. Kindlasti.
Nagu aru sain, olid esinejateks Tartumaa muusikakoolide klaveriõpilased. Minu lemmik oli üks poiss. Ma arvan ta võis mingi 11-12 olla. 7 pala mängis. Kui vahepeal pea kuhugi mujale keerasin ja siis tagasi vaatasin, tuli üllatusena, et see on nii noor inimene, kes mängib, sest kuidas nii väike saab nii hästi mängida. (Nojah, tegelikult on see ju loogiline- kui ta koos kooliminekuga ka muusikakooli läks, võib ta vabalt olla mingi 6 aastat juba õppinud, siis peabki päris hästi oskama.) Igal juhul nii vahva, selline pianistilik hoiak oli ja kõik. Olin enne tema esinemist juba minema minemas, aga jäin kuulama, kui nägin, et tema läheb mängima, sest enne esinemist ta istus suht minu lähedal oma emaga ja mind kohe hakkas huvitama, kas ta mängib ka klaverit ja mida ta mängib jms. Kõige lahedam pala oli mingi tundmatu autori oma, mille vanem vend oli talle õpetanud. Selle peale, tundus, läks ta ise ka suht hoogu. Ja alati on tore vaadata, kui keegi hoogu läheb.
Raamat, mille umbes pool tund tagasi läbi sain, lõppes talvega, ja tekitas minus veel enam seda mõtet ja kujutlust, mis viimasel ajal ikka tuleb: ilus lumi, päris külm, talvehääled (lumekrudin, lumesadu, lehmakellad, Eurospordi David), müts ja värviline sall ja soojad kindad. Võib-olla midagi veel. Kindlasti.
Kommentaarid