Lihtsalt seetõttu, et need nädalavahetusel meelele-keelele tulid, panen siia mõned laused Mati Undi raamatust "Hüvasti, kollane kass".
Muide, see ongi kõige ilusam ja ausam laul, kui kaasa laulavad ka need, kes laulda ei oska.
Armastus on väga harva kahe tähe kohtumine. Inimesed on võrdlemisi sarnased. Igaühes võime leida seda, mis meid õnnelikuks teeb. Me kohandame end teineteise jaoks, kui me ei taha taas üksi jääda.
Tänapäeval on võimatu magama heita kell kümme õhtul. Ükski päev ei tule enam teistkordselt tagasi, kuidas võib siis magada? Kõik on kordumatu: laternapostide varjud niiskel maal, noorte maailmaavastajate vaidlused, peent tolmu keerutav tuul, niiskete juuste lõhn. Kunagi tulevikus tuleme jälle tagasi noorusmaale; me oleme palju kogenenumad, me oleme kasvanud liiga suurteks, et näha väikesi asju.
Kommentaarid