Otse põhisisu juurde

Jõulutuledega sügisküsitlus: mis välja tuli

Niisiis, mis selgus sellest üüratust sotsioloogilisest uurimusest, kus 20 inimest osales. (Et oleks üks vastus rohkem ja et lihtsalt vastata saaks, vastasin ise ka.)

Suurim üllatuspomm lõhkes seoses hambapasta sortidega. Mitte ükski vastanu ei kasuta Blend-a-Medi! Mina aastaid muud ei kasutanudki kui Blend-a-Medi. Colgate muidugi oli ülekaalukalt liidripositsioonil, silma jäid siiski ka 5 Sensodyne'i ja 2 Lesnoi balsami kasutajat. Üks vastanu kasutab minu jaoks seni tundmatut pastat Rainbow (Prismast pidada saama. Huvitav, kas see on vikerkaarevärviline?), on ka üks Paradontaxi ja üks Hollandi pläusti kasutaja.

Mis vihma puutub, siis pooled vastanuist ütlevad, et neile vihm meeldib, kuni see märjaks ei tee, kolmandikule meeldib vihma soojast toast vaadata. 2 inimest märgivad ära huvitava idee, et vihma meeldimise/mittemeeldimise juures on faktoriks enda hetke meeleolu.

Nüüd üks minu lemmikküsimusi. See on see "Mida sa õppima läheksid, kui nüüd uuesti läheksid?" Toon kohe kõik numbrid ja vastused ära: 
Muu - 8 inimest (psühholoogia, ei oska öelda, muusikateadus/ muusikapedagoogika, ma ei tea, pottsepp, portugali keel, tehke nii, et seda TÜ-s õppida saaks!, lehmade seemendamine, kui vaid teaks)
IT - 5
semiootika - 3
geoloogia - 2
matemaatiline statistika - 1
laulmine - 1
Filosoofiat ei läheks keegi õppima.

Edasi aastaaja küsimus. Kevad pani ikka 7 punniga kinni, siis suvi (5), talv ja sügis (mõlemad 4). See on tore, et talv ka hääli sai. Kunagi peaaegu ei kuule, et kellegi lemmik on talv.

Arstide streigi uudistest eriti häritud ei olda. Mitte keegi ei valinud varianti 5- väga närvi ajab. Küll aga valis selle suisa kolmandik vastajaist, kui asi puudutas elektri hinna artikleid.

Uudised, kus pole uudist on häirivamad - 80% vastajaist valis numbri 3-5.
"Oi kui kahju! Jänes hüppas vastu lage."- uudised segavad suurel määral 4 vastajat, 5 vastajat ei sega üldse, pool rahvast on kusagil vahepeal.

Pooled vastajatest lähevad võtavad Kalevi šokolaadi, kolmandik Fazeri oma, 1 inimene sööb Lindti. 3 inimest, kes valisid variandi "muu", kirjutasid sinna juurde Milka.

Kes tunneb tulevast head presidenti? 7 inimest ütlesid otse välja, et nemad ei tunne, 2 arvavad, et tunnevad. Ülejäänud 11 jäid kahtlevale seisukohale. Siin oli ka häid kommentaare:
"Ta oleks liiga hea president?"
"Kadri võiks saada, aga ma ei tea, kas ta ise on huvitatud."
"Ta on nii haritud vend lihtsalt, et äkki oleks tal šanssi."
"Ei suhtle nii eeskujulike ja diplomaatiliste inimestega."

Nii et Kadri ja/või haritud vend presidendiks!

Aga kuula nüüd. Seda, et tema sõprade hulgas pole mitte ühtegi potentsiaalset kirjanikku, ei öelnud mitte üks hing. 16 lajatasid vastuseks jah ja 4 panid võib-olla.
"Olen suht kindel. Sel in tuleks ainult end kokku v6tta ja alustada kirjutamist."
"Ta on piisavalt elu näinud ja asjade üle mõelnud."
"Üks mu endine kursaõde juba on näidendeid kirjutanud ja õpetab Drakadeemias teisigi."
"Jah, tal on selle peale annet, aga ta ilmselt ise ei usu seda."
"Mõni seab sõnu osavalt ritta, kui ainult õigekiri ka järele jõuaks..."
"Üks noormees Tartust. Filosoof."

Noh! Kui palju rikkamad me võiksime olla! Sulgedele!

 Ja viimaks küsimus selle kohta, mida etteantuist tahaks kõige paremini osata. Üsna võrdne värk: laulmine, joonistamine ja kirjutamine kõik 4 silmaga, käsitööl 3 häält, juhtimisel ja ehitamisel 2. Selle viimase osas mul on eriti hea meel. Sest on ju tore, kui keegi tahab osata ehitada (vrdl ehitamine olude sunnil).

Truffe plaksutab, kummardab ja tõmbab kardina ette. I'll be back. Uudishimu on veel elus.

Kommentaarid

  1. Mis asi on Hollandi pläust? :)

    VastaKustuta
  2. Seda minagi teada tahaks. Kui see inimene vihjaks, kes seda vastas...

    VastaKustuta
  3. Mulle sellised küsitlused meeldivad. Korralda veel! :)
    Mis puutub presidentidesse, siis Võrumaa Teataja küsis ka just, kes võiks olla järgmine president (http://vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5367-riigikogulane-vastab-uue-presidendi-kohta) ja pakkumisi tuli seinast seina. Heimar Leidis, et Kadri (Simson) võiks küll presidendiks saada. :D
    Mina küsisin rahvalt ja pakuti näiteks, et selleks võiks olla Marju Lauristin või Edgar Savisaar ...

    VastaKustuta
  4. Mul mõni idee on soolas juba järgnevateks arupärimisteks küll..

    Aga presidentide osas ma mõtlen, et üks pakutud variantidest on liiga noor ja kaks teist liiga vanad.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...