Otse põhisisu juurde

Jõulutuledega sügisküsitlus: mis välja tuli

Niisiis, mis selgus sellest üüratust sotsioloogilisest uurimusest, kus 20 inimest osales. (Et oleks üks vastus rohkem ja et lihtsalt vastata saaks, vastasin ise ka.)

Suurim üllatuspomm lõhkes seoses hambapasta sortidega. Mitte ükski vastanu ei kasuta Blend-a-Medi! Mina aastaid muud ei kasutanudki kui Blend-a-Medi. Colgate muidugi oli ülekaalukalt liidripositsioonil, silma jäid siiski ka 5 Sensodyne'i ja 2 Lesnoi balsami kasutajat. Üks vastanu kasutab minu jaoks seni tundmatut pastat Rainbow (Prismast pidada saama. Huvitav, kas see on vikerkaarevärviline?), on ka üks Paradontaxi ja üks Hollandi pläusti kasutaja.

Mis vihma puutub, siis pooled vastanuist ütlevad, et neile vihm meeldib, kuni see märjaks ei tee, kolmandikule meeldib vihma soojast toast vaadata. 2 inimest märgivad ära huvitava idee, et vihma meeldimise/mittemeeldimise juures on faktoriks enda hetke meeleolu.

Nüüd üks minu lemmikküsimusi. See on see "Mida sa õppima läheksid, kui nüüd uuesti läheksid?" Toon kohe kõik numbrid ja vastused ära: 
Muu - 8 inimest (psühholoogia, ei oska öelda, muusikateadus/ muusikapedagoogika, ma ei tea, pottsepp, portugali keel, tehke nii, et seda TÜ-s õppida saaks!, lehmade seemendamine, kui vaid teaks)
IT - 5
semiootika - 3
geoloogia - 2
matemaatiline statistika - 1
laulmine - 1
Filosoofiat ei läheks keegi õppima.

Edasi aastaaja küsimus. Kevad pani ikka 7 punniga kinni, siis suvi (5), talv ja sügis (mõlemad 4). See on tore, et talv ka hääli sai. Kunagi peaaegu ei kuule, et kellegi lemmik on talv.

Arstide streigi uudistest eriti häritud ei olda. Mitte keegi ei valinud varianti 5- väga närvi ajab. Küll aga valis selle suisa kolmandik vastajaist, kui asi puudutas elektri hinna artikleid.

Uudised, kus pole uudist on häirivamad - 80% vastajaist valis numbri 3-5.
"Oi kui kahju! Jänes hüppas vastu lage."- uudised segavad suurel määral 4 vastajat, 5 vastajat ei sega üldse, pool rahvast on kusagil vahepeal.

Pooled vastajatest lähevad võtavad Kalevi šokolaadi, kolmandik Fazeri oma, 1 inimene sööb Lindti. 3 inimest, kes valisid variandi "muu", kirjutasid sinna juurde Milka.

Kes tunneb tulevast head presidenti? 7 inimest ütlesid otse välja, et nemad ei tunne, 2 arvavad, et tunnevad. Ülejäänud 11 jäid kahtlevale seisukohale. Siin oli ka häid kommentaare:
"Ta oleks liiga hea president?"
"Kadri võiks saada, aga ma ei tea, kas ta ise on huvitatud."
"Ta on nii haritud vend lihtsalt, et äkki oleks tal šanssi."
"Ei suhtle nii eeskujulike ja diplomaatiliste inimestega."

Nii et Kadri ja/või haritud vend presidendiks!

Aga kuula nüüd. Seda, et tema sõprade hulgas pole mitte ühtegi potentsiaalset kirjanikku, ei öelnud mitte üks hing. 16 lajatasid vastuseks jah ja 4 panid võib-olla.
"Olen suht kindel. Sel in tuleks ainult end kokku v6tta ja alustada kirjutamist."
"Ta on piisavalt elu näinud ja asjade üle mõelnud."
"Üks mu endine kursaõde juba on näidendeid kirjutanud ja õpetab Drakadeemias teisigi."
"Jah, tal on selle peale annet, aga ta ilmselt ise ei usu seda."
"Mõni seab sõnu osavalt ritta, kui ainult õigekiri ka järele jõuaks..."
"Üks noormees Tartust. Filosoof."

Noh! Kui palju rikkamad me võiksime olla! Sulgedele!

 Ja viimaks küsimus selle kohta, mida etteantuist tahaks kõige paremini osata. Üsna võrdne värk: laulmine, joonistamine ja kirjutamine kõik 4 silmaga, käsitööl 3 häält, juhtimisel ja ehitamisel 2. Selle viimase osas mul on eriti hea meel. Sest on ju tore, kui keegi tahab osata ehitada (vrdl ehitamine olude sunnil).

Truffe plaksutab, kummardab ja tõmbab kardina ette. I'll be back. Uudishimu on veel elus.

Kommentaarid

  1. Mis asi on Hollandi pläust? :)

    VastaKustuta
  2. Seda minagi teada tahaks. Kui see inimene vihjaks, kes seda vastas...

    VastaKustuta
  3. Mulle sellised küsitlused meeldivad. Korralda veel! :)
    Mis puutub presidentidesse, siis Võrumaa Teataja küsis ka just, kes võiks olla järgmine president (http://vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5367-riigikogulane-vastab-uue-presidendi-kohta) ja pakkumisi tuli seinast seina. Heimar Leidis, et Kadri (Simson) võiks küll presidendiks saada. :D
    Mina küsisin rahvalt ja pakuti näiteks, et selleks võiks olla Marju Lauristin või Edgar Savisaar ...

    VastaKustuta
  4. Mul mõni idee on soolas juba järgnevateks arupärimisteks küll..

    Aga presidentide osas ma mõtlen, et üks pakutud variantidest on liiga noor ja kaks teist liiga vanad.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...