Otse põhisisu juurde

Siga lendab

Kas ma oleks uskunud, et sellisest asjast kirjutan? Noh, igal juhul kirjutan. See koomiks, mida lugesin (Questionable Content), sai juba eelmisel nädalal lõpuni loetud. Ok, mitte lõpuni otseselt, aga nüüd saab ühe jupi päevas ainult lugeda ja see pole see. Kes ütleb, kust veel leiaks mõne ägeda koomiksi, mida lugeda? Sellise, kus on inimesed tegelasteks. Mingid tulnukad ja ebamaised sündmused väga ei huvita. Huumor ja suhtedraama peab ikka olema :)

Kommentaarid

  1. Nad tänavad! Tegelaskond tundub üsna intrigeeriv igal juhul :)

    VastaKustuta
  2. Parimad koomiksid on Hagar Hirmus ja Kosmose mutid. Aga noh Miki Hiir on üle prahi. Küsi ükskõik, millise 10-aastase käest, kes praeguseks on üle 20ne aasta vana :)

    VastaKustuta
  3. Mul on hea põhjendus ka, miks ma Hagar Hirmuse näiteks tõin.

    VastaKustuta
  4. Sa tahad selle põhjuse ka teistele teatavaks teha ma saan aru? ;)

    VastaKustuta
  5. Antud koomiks, mille postitasid on suhteliselt feminislik või pole? Samas, Hagar Hirmus on šovinistlik, samas ta näitab meeste halba külge - laiskus.

    VastaKustuta
  6. Feminismitondi osas võib-olla pole päris nõus, aga huvitav tähelepanek sellegipoolest.

    VastaKustuta
  7. Kas "eitamine" oli see esimene faas? :)

    Aga mida Garfieldist arvad?

    VastaKustuta
  8. Esimene (ja tihtipeale ka viimane) faas on "kõik on suhteline".

    Garfield on kahtlemata minu lemmik koomiksikasside osas. Teisalt muid koomiksikasse ei tule ka meelde. Garfieldi peremees meeldib vist rohkem veel kui Garfield ise tegelt. Samas olen multikat vist rohkem näinud kui koomiksit.

    VastaKustuta
  9. Koomiksi-kassid nagu Sylvester ja Tom pole eriti kuulsad?:)

    Garfieldi peremees pole just teada olevalt suur naiste lemmik. Miks ta meeldib?

    VastaKustuta
  10. Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Garfieldi omaniku tegemistega pole ma tegelikult kuigivõrd kursis, sellest võib-olla ka see sookaaslastest erinev arvamus. Aga võib-olla millestki muust tulenevalt. Üldiselt ta tundub sihuke suht lamp sell, kellel võiksid püksisääred käies õõtsuda. Näiteks.

    VastaKustuta
  11. No Tomi ja Jerry koomiksit olen kunagi ammu-ammu isegi ostnud.

    Nägupidi on tuttavad need muud kassid, aga ei tule kohe pähe, kui koomiksikassidest räägitakse.

    Western Publications produced a comic book about Tweety and Sylvester entitled Tweety and Sylvester first in Dell Comics Four Color series #406, 489, and 524, then in their own title from Dell Comics (#4-37, 1954–62), then later from Gold Key Comics (#1-102, 1963–72). In a Garfield cartoon, he made a cameo by sending Rosalina (Garfield) a love letter.

    http://en.wikipedia.org/wiki/Sylvester_(Looney_Tunes)

    Garfieldi omaniku osas oled ilmselt natuke minu arvates mööda pannud, aga kus? :)

    VastaKustuta
  12. Aa, Sylvester käis koos Tweetyga...Tweety on natuke tuttavam.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...