Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja: teine vagun

suurim prohmakas - ei kommenteeri ka enam
suurim kordaminek - ega mööda külgi jookse midagi maha, saati siis veel sihilik õppimine
parim eesti tutvus – ei tea kas saab tutvuseks nimetada, kui ma isegi tema nime ei tea
parim muu tutvus – taaskord mõned vahvad fiktsionaalsed karakterid
halvim eesti tutvus – igasugused suvakad, kes ligi ronivad (päriselt või võrkupidi)
halvim muu tutvus – Facebookibrasiillasi ei teagi nagu
lemmik telefonikõne – lootustandvaid kandidaate oli
aasta lause – "Mediocre people do exceptional things all the time." Kah lootusrikas, ütleksin.
aasta kõige lollim küsimus – "Kes see Monika on?"
minu kõige lollim sõnaaps – kvaliteetlollust justkui polegi, küll aga on kvantiteeti liiga ohtralt
lemmikvoodikaaslane – võib-olla padi, lehest just lugesin, et inimesed, kes üksi magavad, võiksid voodis hoida lisapatja, siis on rõõmsam vms :D
lemmikfilm - "An Education"
lemmikraamat - Anne B. Ragde "Berliini paplid" (kui dramaatilisust ei karda, siis soovitan)
suurim ettevõtmine – ühel päeval keerasin voodi lõpuks ometi õigetpidi
lemmiktelesari – "True blood", "Glee", "Klassi" jätk
suurim rõõm – valged ööd
suurimad pisarad – teave läbimõõdust endiselt puudub, mulle see ruumiliste objektidega osa matemaatikas üdiselt ei istunud, rohkem nagu algebrasõbralik alati olnud
suurim üllataja – väga suurt üllatajat juskui ei teagi
kõige khuulim koht – nood kiigud laululava taga
kõige khuulim hommik – selline, kus lambist vara üles ärkasin, aga tunne ikka reibas oli
kõige halvem hommik – see, mis ennast liiga kaua oodata lasi
kõige khuulim kink – mõningad raamatud
parim kohvikaaslane – pülgalt tulev muusika
kõige kallimad – hm, kas see küsimus on siin selle ideega, et need inimesed peaksid aastati muutuma?
kõige khuulim kooliaine – hirv. Ega väga variante pole. Pedagoogiline praktika.
suurim shokk – parem ei tuleta meelde
parim laul – OK Go "Oh lately it's so quiet"
kõige parem koht – see, kuhu ma tahaks minna
parasiitsõna - kirjutaks küll siia, aga ei saa, sest ametlikult ma ei ropenda.
leid – Benelux on nagu BElgium, NEtherlands, LUXemburg. Lisaks ka see, et Liisi Koiksoni eesnimi on LIISI. Või siis see, et kui YT-s seal paremal pool ribal video peale tekkivale plussmärgile vajutada, lisab see video vaatamisjärjekorda- tõesti noh, mõni päev tagasi sain teada.
drama queen - sel aastal võin mitmetega jagada, kes aga soovivad
parim kuu - veebruar, aprill
läbikukkunud idee – ei hakka
parim sms – Merilin saatis mõningaid päris häid tsitaate seebikast, näiteks "Kuidas sa julged minusse puutuda, sa vana kuuseriisikas!"
räigeim stoori – vampiirid
aasta jook - kohv, kofeiinivaba tee
aasta avastus – tennis polegi igav mäng + vt leid
kõige mõttetum tegu - vaidlemine nendega, kellega ei saa vaielda

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...