Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja: teine vagun

suurim prohmakas - ei kommenteeri ka enam
suurim kordaminek - ega mööda külgi jookse midagi maha, saati siis veel sihilik õppimine
parim eesti tutvus – ei tea kas saab tutvuseks nimetada, kui ma isegi tema nime ei tea
parim muu tutvus – taaskord mõned vahvad fiktsionaalsed karakterid
halvim eesti tutvus – igasugused suvakad, kes ligi ronivad (päriselt või võrkupidi)
halvim muu tutvus – Facebookibrasiillasi ei teagi nagu
lemmik telefonikõne – lootustandvaid kandidaate oli
aasta lause – "Mediocre people do exceptional things all the time." Kah lootusrikas, ütleksin.
aasta kõige lollim küsimus – "Kes see Monika on?"
minu kõige lollim sõnaaps – kvaliteetlollust justkui polegi, küll aga on kvantiteeti liiga ohtralt
lemmikvoodikaaslane – võib-olla padi, lehest just lugesin, et inimesed, kes üksi magavad, võiksid voodis hoida lisapatja, siis on rõõmsam vms :D
lemmikfilm - "An Education"
lemmikraamat - Anne B. Ragde "Berliini paplid" (kui dramaatilisust ei karda, siis soovitan)
suurim ettevõtmine – ühel päeval keerasin voodi lõpuks ometi õigetpidi
lemmiktelesari – "True blood", "Glee", "Klassi" jätk
suurim rõõm – valged ööd
suurimad pisarad – teave läbimõõdust endiselt puudub, mulle see ruumiliste objektidega osa matemaatikas üdiselt ei istunud, rohkem nagu algebrasõbralik alati olnud
suurim üllataja – väga suurt üllatajat juskui ei teagi
kõige khuulim koht – nood kiigud laululava taga
kõige khuulim hommik – selline, kus lambist vara üles ärkasin, aga tunne ikka reibas oli
kõige halvem hommik – see, mis ennast liiga kaua oodata lasi
kõige khuulim kink – mõningad raamatud
parim kohvikaaslane – pülgalt tulev muusika
kõige kallimad – hm, kas see küsimus on siin selle ideega, et need inimesed peaksid aastati muutuma?
kõige khuulim kooliaine – hirv. Ega väga variante pole. Pedagoogiline praktika.
suurim shokk – parem ei tuleta meelde
parim laul – OK Go "Oh lately it's so quiet"
kõige parem koht – see, kuhu ma tahaks minna
parasiitsõna - kirjutaks küll siia, aga ei saa, sest ametlikult ma ei ropenda.
leid – Benelux on nagu BElgium, NEtherlands, LUXemburg. Lisaks ka see, et Liisi Koiksoni eesnimi on LIISI. Või siis see, et kui YT-s seal paremal pool ribal video peale tekkivale plussmärgile vajutada, lisab see video vaatamisjärjekorda- tõesti noh, mõni päev tagasi sain teada.
drama queen - sel aastal võin mitmetega jagada, kes aga soovivad
parim kuu - veebruar, aprill
läbikukkunud idee – ei hakka
parim sms – Merilin saatis mõningaid päris häid tsitaate seebikast, näiteks "Kuidas sa julged minusse puutuda, sa vana kuuseriisikas!"
räigeim stoori – vampiirid
aasta jook - kohv, kofeiinivaba tee
aasta avastus – tennis polegi igav mäng + vt leid
kõige mõttetum tegu - vaidlemine nendega, kellega ei saa vaielda

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...