Miks kusagilt "Für Elise" kostab?

Juhtusin kontserdile (täitsa hea, kui niimoodi "juhtuda" saab). No vot, istusin siis seal ja mõtlesin, et oh, äge, aga siis kargas pähe, et ega tegelikult ei oskagi suurt muud öelda. Meeldigu kui palju tahes, ma ei valda kaunisõnalisi muusikakirjeldusi ütlemaks, miks siis on nii äge. Teisalt muidugi pole ka ju mingi kriitik, ehk piisabki, kui öelda et nii äge, sest mul oli hea tunne kuulata. (Aga võib-olla lihtsalt ei viitsi piisavalt mõelda.)

Pianistsolist oli natuke lõunamaisem mees kui eestlased ja musitas lille lavale toonud tüdrukuga (see viisakusvärk põskedega st). Eks tulnud minulgi meelde kauged ajad, kui lilleõiega lavale sai satutud. Mõtlesin, mida ma oleks teinud, kui keegi oleks oma põsega minu oma ligi tulnud. Lava peal. Siises. Võib-olla polekski midagi enneolematut juhtunud, sest mis sa ikka teed, ära ei jookse ju. Lihtsalt et...ei tulnud iial selle pealegi, et midagi sellist võiks üldse ette tulla. Hea ka, et ei tulnud. Ei, ma mitte paha pärast, lihtsalt eestlasena pole harjunud säärase asjaga.

Muuseas täitsa huvitav on istuda esimestes ridades säärastel kontsertidel, ma polnudki varem olnud. Igasuguseid asju paneb tähele. Seda, kuidas üks vend suht oma pilli peal lösutab, samas kui teine pressib endal vaata et pisara välja. Või seda, kuidas sama pilli mängivad inimesed teevad samaaegselt täpselt sama liigutust, aga näevad sealjuures täiesti erinevad välja. Ühesõnaga tundub nagu mõni elaks asja rohkem läbi. Ainult selle põhjal, mis inimesest välja paistab, ei maksa seda muidugi tegelikult otsustada. Jah, ja siis on veel igasugused muud detailid. Muusikud musitseerimas (kui kasutada üht minu "lemmiksõnadest").

Päevakajaliselt väljendudes tuleb tõdeda, et tšellistide hulgas oli mõnigi tükk lükatavat lund.

See ei ole uni

Magamine on nõrkadele, mina kaabin hoopis FB-st esimesi silmahakkavaid nimesid endale siia kokku ja teen mingeid nimekirju.

1. Agnes
2.Mari
3.Liisi M.
4.Margit
5. Merilin
6. Anni
7.Pille
8. Kaarel
9.Tauno
10. Liis
11. Gaily
12. Mailit

1. Have you ever kissed number 7?
Absoluutselt mitte kunagi.

2. What's the best memory you have of 9?
"Twist in my sobriety"

3. When is the next time you're going to see 4?
Kui mitte enne siis järgmisel kevadel ehk.

4. Is number 8 pretty?
Ma ei tea, kas isaste kohta üldse kasutatakse seda sõna?

5. What was your first impression of number 10?
Huu, ega enam mäletagi. Rääkis midagi. Jah, äkki oligi et jutukas sihuke, ja mulle meeldib, kui võõrad on jutukad, sest mina ei ole võõrastega kuigi jutukas.

6. How did you meet 3?
Eks ta olnud ka seal õue peal.

7. Is 11 your best friend?
Seda mitte.

8. Have you seen 5 in the last month?
Praegugi võin minna ja vaadata, kui tahan. Heh, ei õnnestunudki, on teki üle pea tõmmanud.

9. Do you think 2 has a crush on you?
Vaat see oleks õige kummaline situatsioon.

10. When was the last time you saw 12?
Suvel

11. Have you ever been to 1's house?
Eip.

12. When is the next time you'll see 10?
Äkki juba järgmine nädal, no?

13. Have you ever been to the movies with 4?
Njet.

14. Have you ever gotten in trouble with 2?
Ükskord jäime paduka kätte.

15. Do you even know 9?
Sel teemal võiks filosoofilisi lõike kirjutada küll.

16. Would you give number 3 a hug?
Jaa, muide, absoluutselt, tal on hea haare.

17. Are you in love with number 12?
Siises. Ei.

18. Do you know a secret about number 8?
Tahaks loota.

19. Describe the relationship between number 9 and number 5.
Nad teavad üksteise olemasolust.

20. What is the best thing about your friendship with number 1?
Maitea, see, et ta postitab naljakaid asju FB-s vahepeal.

21. Have you ever danced with number 7?
Ei tule ette.

22. How long have you known number 12?
Mingi 5 ja pool aastat.

23. Have you ever been in a fight with number 8?
On ette tulnud.

24. Would 2 and 4 make a good couple?
Ma arvan, et sõbrad nad võiks olla küll.

25.Has number 1 ever met your mother?
Njet.

26. How did you meet number 6?
Tema oli naabrinaiseks inimestele, keda ma ka tunnen.

27. What would happen if you put 10 and 11 in a room together?
Ma arvan nad räägiksid juttu. Tallinna liiklusest kasvõi. Aga äkki muust ikka ka.

28. Do you live close to 7?
Vat ma ei teagi, kus ta elab praegu täpselt, aga linn on sama küll.

29. What is number 2's favourite food?
Algaval hooajal sööb ta hea meelega näiteks mandariine.

30. Out of your top 12, which one would you say is the funniest?
Hm...veidrikke on siin küll ...paneme Merilin, ta loeb vahel nalja ette ka.

31. Who is the most flirtatious?
Hm, paljude juures ei tunne seda külge. Paneme Mailitile risti kaela.

32. If you could change one thing about number 10, what would it be?
Ma ei tea, mu meelest ta on niisamagi suht muhe.

34. Which one lives the farthest away?
Tallinnast kaugemal küll kedagi pole.

35. Which one do you hang out with the most?
Üks elab siin.

36. Who is the loudest?
Kaarel, kõva hääl on tal vähemalt.

Q&A

Küsimus: Millal on pülgal enim K ja L-iga algavaid bände?
Vastus: Siis, kui sa tahad kuulata midagi, mis algab M-iga.

Laevad

Täiega shipin Merilini ja Oliver-Steni "Õnne 13"-st.
on november 13, 2010 by  |  

(Armastusel) kummalised teed

Keegi oli Kaarsilla läheduses kõnniteele kirjutanud Armastus. Just niimoodi joon all ja punkt lõpus. Et armastus on tähtis ja lõplik? Ilusa käekirjaga oli, see mulle meeldis.

Mantlisiil ma ütlen, mantlisiil.

Klope

Praegu avastasin, et on teatavat sorti muusika, mida mina nimetaksin jalaväristamismuusikaks. Tähendab et sellel on sihuke rütm, mis paneb jalga väristama. Coldplay näiteks on üks bänd, kellel on hunnik selliseid lugusid. Kurikuulus Kings of Leoni "Use Somebody" ka. Rütm on nagu siuke kiire tõk-tõk-tõk-tõk-tõk ja sellepärast tulebki jalga ainult väristada, sest nõksutada ega kiigutada teda lihtsalt ei jõua siukse tempo juures.

Otse elust #n

Järgneb hulk tsitaate ühelt 73-aastaselt(muidugi 73, mitte näiteks 72 või 74) mehelt, kes oma mõtteid mitte endale hoida ei tahtnud. Ja kuivõrd ta nii kõva häälega rääkis ja mul üleskirjutamisvõimalus oli, siis loodan, et ta ei pahanda. Onu suhtes midagi halba ei mõtle, las tema arvab, mida tahab. Lausete rohkuse poolest võiks arvata, et kaua aega kuulasin seda juttu, aga tegelt ainult mingi alla 10 minuti. Ja pooli asju ei jõudnudki tegelt üles kirjutada. Igal juhul väga huvitava lühiülevaate sai sellest, kuidas üks sihuke mees asju näeb.

"Eesti rahvas on ära segatud. Oota-oota, hiinlane tuleb ka veel ära siia. Ansipil on juba lepingud tehtud."

"Ega te eile ei vaadanud seda Võsa Petsi?"
"Ikka vaatasin."*
"No kurat, igal pool tehakse inimestele liiga."

"On, mis see Võsa Pets muidu on, aga hakkaja mees on."
"Muidugi."*

"Puhas poiss ja tehtud poiss ja Brüsselis ka veel." (S.Kallase kohta)

"Mina ei ütle muud midagi kui et las röövivad neid pankasid."

"Ja Hiinast tuleb nüüd nii palju s***a, et pole elu näinud enne nii palju s***a. Tolmuimejaid ja kohvimasinaid..."

"Leivapäts on 23 krooni juba, võta Tallinna leib. No saepuruleib on 15 krooni. Nagu Saksa ajal oli saepuruleib, see neljakandiline."

"Põllumajandusega on ju niske lugu, et ongi surm peal juba põllumajandusel."

"A muidu ei ole seal telekas mitte kui midagi. Neid kuradi seebikaid ma vihkan. Üks nutt ja naer ja lapsetegemine."

"Poliitika ongi läbi."

*- ütles naisterahvas, kellega vestlus käis.

Lisamärkus

Olles viimased paar kuud ainult telliseid lugenud, on suhteliselt kummaline hoida käes 200-leheküljelist tillukest raamatut, mida ma tõepoolest jaksangi ühes ülestõstetud käes hoida kauem kui paar minutit.

"Joosepile oli ikka tundunud, et isal oli vähe sõnu. Ta oleks neid justkui kokku hoidnud. Nagu oleks tal neid olnud kasutada piiratud hulgal. Joosep kujutles mõnikord õhtuti, et isa hoiab sõnu magamistoa suures kapis - kui kapp tühjaks saab, peab isa surema. Seetõttu ei raisanud isa sõnu. Ta ütles seda, mida olukord nõudis, ei silpigi rohkem."

Jan Kaus "Hetk"

Mulle meeldib see mõte sõnadekapist. Et kõik, mida sa elu jooksul ütled, tuleb sealt. Mõnel on suur seinakapp, mõnel kummut, mõnel mingi pisike laegas. Heh, praegu tuli mingi haige kujutluspilt sellest, kuidas enne lapse rääkimahakkamist toimub siuke tseremoniaalne kapivõtme üleandmine. Ainult ei tea, kes see võtmetega kunn siis võiks olla, kes neid jagab. Indias näib olevat kõnejumalanna olemas. Vac on nimi. Noh, India lapsed saavad siis ehk tema käest oma võtmekesed.

And then we continued blissfully into this small but perfect piece of our forever.*

Lõpetasin hommikul "Videviku" tetraloogia viimase osaga. Kokku veidi vähem kui 2500 lehekülge. Mine küsi miks, kui juba lugema hakates on teada, et tõenäoliselt väärtkirjandusega tegu pole. Samas on 2010. aasta (lugemisaasta, I might add) suures osas möödunud sopakirjanduse tähe all. (Mõningate meeldivate eranditega küll õnneks, sest ega saa ju lasta ajul päris ära pehmeneda.) Tegelikult vist sellepärast lugesin, et tahtsin teada, mis seal siis on, mis seda hullustust tekitab.

Raamatud...tjah, olid halvad. Peategelane polnud just suurem asi kangelane (minu silmis vähemalt), pahad polnud suuremad asjad pahad ja idee tundus natuke liiga pinnapealne ja korralikult läbi mõtlemata. Aga teisest küljest..igav ju polnud, teema jooksis ja leheküljed ka. Seega üks punkt sellest, milline noortekirjandus võiks olla, täideti täitsa ära. Neljas raamat oli huvitavuse osas siiski suur erand, sest sellest tuli end lausa läbi närida, säärane jama ja jahumine käis üle poole raamatust. Algul oli vähemalt porrisugemeid, aga hiljem polnud sedagi. Mine võta kinni, millest nad seal lausa kaks filmi välja kavatsevad venitada. Rääkides sama sarja filmidest muide, tuleb möönda tõika, et raamatud, nii halvad, kui nad ka on, teevad filmidele silmad ette.

Ma mõtlen, et 10 aastat tagasi mulle oleks meeldinud see sari. On arusaadav küll, miks tänasele 14-aastasele ehk meeldibki. Milliseid järeldusi ta seal toimuvast ja "kangelanna" mõtteviisist/-maailmast teeb, on muidugi iseküsimus.

*See on viimase raamatu sulajuustune viimane lause. Õnnelik lõpp. Ootamatu, ma tean.
Tellimine: Postitused (Atom)