Otse põhisisu juurde

Vsevolod ja Leonid

Tak, lauseküsitluse vastused on siin:

"Kunst on meile antud selleks, et mitte tegelikkuse kätte ära surra." (L.Priimägi) - 3
"Naine on vesi - selge, puhas ja igavene. Mehed on maitseained sajandi supi sees." (D.Kareva) - 3
"Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda." (K.Ristikivi "Rohtaed") - 2
"Kui 20.sajandi üle ei naera, siis tuleb end maha lasta." (E.M.Remarque "Kolm sõpra") - 2
"Vesi on hea. Kui ma peaksin kõikide asjade vahel valima, valiksin ma üsna kindlasti vee." (E.Loe "Naiiv.Super.") - 0

Viimane ei saanudki ühtki häält. Selle eest see raamat on üks nupsimaid raamatuid üldse. Eriti mõned kohad.

Eile tuli mingit kaudu meelde, et pole siseministeeriumi kodukat ammu külastanud. Muidu ikka käisin seal eesnimede statistikat vaatamas. Läksin vaatasin siis nüüd üle. Ega ei ole palju muutunud, septembris olid Oliver ja Sandra kõige popimad. Ja eelmisel aastal igas kuus umbes 2 uut Kaisat. (Oluline info, ma olen kindel.)

Aga eelmise aastaga seoses ka järjekordne küsimus. Valisin mõningad (vähemalt Eestis) mulle tundmatud poisinimed, mida kõiki 2009. aastal viiele lapsele pandi. Nii et sel aastal on 1. sünnipäeva tähistanud või tähistamas muuhulgas 5 Devonit. Nunuh.

Kommentaarid

  1. Uue küsitluse kohta et kui Ekke oleks kahe k-ga, siis ma hääletaksin tema poolt.

    VastaKustuta
  2. Ma tunnen nii-öelda üht Devonit. Talle taheti esialgu Devil nimeks panna, aga siis issi jõudis tähenduseni... See Devon siis juba kolmeaastane...

    VastaKustuta
  3. Jah, ma mõtlesin algul, kas Eket üldse panna siia, kuivõrd Ekke on suht tuntud nimi. Aga ma olen ka nõus, et kahe k-ga on parem.

    A Devon tundub kuidagi nii tugev nimi, et ei kujutagi ette, milline üks laps peaks olema, et talle see sobiks. Teisalt muidugi pole ta ju igavesti laps, suurena võib hoopis teine värk olla.

    VastaKustuta
  4. Maisaa Devoniga tuleb kohe sama nime kandev (geoloogiline)ajastu (ja ka kivimikiht maapõuest meelde).
    Devoni liivakivi paljandub Lõuna-Eestis.Punane.

    Mari

    VastaKustuta
  5. Nu vat eksole, sama siin. Aga see liivakivi, see on ilus? Punane võiks ilus olla küll.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...