Otse põhisisu juurde

Ilusat kevadet ehk meeleolukat ööd!

Viimastel kuudel küsitakse tihti, millega ma õigupoolest tegelen. Siin mõned esimesena pähetulnud näited sellest, mis möödunud ~3 kuu jooksul ette on tulnud:
  • piruetid meie suhteliselt libedal põrandal
  • happy dance
  • hunnikud (peamiselt Kathriini) olümpiasnäkke
  • sajatused kommentaatorite suunas
  • lugematu hulk netiavaruste suvalisi fakte (MB lemminäitleja on Adam Sandler, Helveetsia on naissoost jms)
  • lugematu hulk kommentaatorite suust kukkunud suvalisi fakte (Sinead ja John on õde ja vend, Šveits on piruettidemaa)
  • pildid, mida ehk soovin, et poleks näinud
  • videod, mida võiks uumuri mõttes veel korra vaadata
  • keeleõpe (nt väljend Calm as a cucumber)
  • avardunud teadmised mitmesuguste riikide ajakirjandusest(mis värk on Õhtulehe-nimeliste väljaannetega, et need igal pool olemas on?)
  • silmailu (ei hakka laua ega kalevi alla sedagi peitma), ja millised ninad, millised ninad!
  • rõõm sellest, et on veel nii palju hullemaid

Kommentaarid

  1. eem... Kas see oli nüüd see, et sa said teada, miks on igal pool õhtulehed, või sa said teada, et igal pool on õhtulehed, aga sa veel ei tea, miks?

    VastaKustuta
  2. Sain teada, et on igal pool on. Tont teab miks.

    VastaKustuta
  3. Ei tea, kas me saime sellest teada ühest ja samast kohast? Igatahes mina hakkasin seda võtma nüüd kui teatud tüüpi ajakirjandusväljaannet ja teadagi, mis tüüpi see meie õhtuleht on.

    VastaKustuta
  4. Vat eks, mul on ka selline mulje jäänud, et see on igal pool selline kollasemat sorti väljaanne.

    VastaKustuta
  5. Sest vanal hallil aal, kui autod veel hobusekiirusel sõitsid ja fotod mustvalged olid, siis ilmusid ajalehed (vähemalt) kaks korda päevas. Hommikuses/päevases lehes olid eelmise õhtu börsihinnad ja tähtsamad poliitilised uudised ja kuulutused ja neid lugesid tähtsad kaabu ja piibuga onud. Ja siis õhtupoolikul jooksid pisikesed soni ja põlvikutega posid mööda tänavat ja röökisid et sentsatsioon see ja teine ja müüsid õhtuseid lehti, mis olid pärastlõunaselt lihtsama sisuga. Ehk siis lihtsustatud variant sellest, miks õhtuleht on õhtuleht :)

    VastaKustuta
  6. Umbes sarnase versiooni mõtlesin minagi oma peas välja.

    *on väga rahul*

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...