Otse põhisisu juurde

Reklaamiminutid

Täna lugesin "Lotte olümpiaraamatut". Loe ka. Mõned katkendid samast raamatust järgnevad allpool reklaamirubriigis.


Gebrselassie, Haile, Etioopia jooksja

1996, Atlanta, Kuldmedal 10 000 m jooksus

2000, Sydney, Kuldmedal 10 000 m jooksus


Haile lapsepõlv oli raske. Ta kasvas kümnelapselises peres ja pidi juba varakult hakkama kitsi karjatama. Et kool asus nende onnist 10 kilomeetri kaugusel ja koolibussi ei olnud Etioopias leiutatud, jooksis Haile igal hommikul 10 km kooli ja pärast niisama palju tagasi. Kooliraamatuid hoidis Haile alati vasaku kaenla all. Seepärast hoidis tema vasak käsi hiljem kehast natukene eemale. Haile Gebrselassie rivaalidel oli seetõttu temast raske vasakult poolt mööda joosta.


Käpp, Osvald, Eesti maadleja

1928, Amsterdam, Kuldmedal vabamaadluses kergekaalus

1932, Los Angeles, 4. koht kreeka-rooma maadluses II kergekeskkaalus

1932, Los Angeles, 6.koht vabamaadluses I kergekeskkaalus


Pärast maadlemisest loobumist läks Osvald Käpp tööle kompvekivabrikusse. Hiljem töötas mõnda aega pagarina. Tema lemmiksai oli rosinasai. Aga lõpuks asutas ta koos abikaasaga hoopiski nukutehase.


Veerpalu, Andrus, Eesti suusataja

2002, Salt Lake City, Kuldmedal 15 km suusatamise klassikasõidus

2002, Salt Lake City, Hõbemedal 50 km suusatamise klassikasõidus

2006, Torino, Kuldmedal 15 km suusatamise klassikasõidus


Väike Andrus veetis suved Pärnumaal Võistes vanaema juures. Andrusele meeldis süüa pannkooke, juua värsket lehmapiima ja vaadata, kuidas vanaema klassikalises stiilis lehma lüpsab.


Nüüd ma hakkasin mõtlema, et tahaks endale ka sellist moodsama aja olümpiaraamatut, kus on paljude olümpiamängude kohta sees, kes mida võitis ja kes teised ja kolmandad olid. Kodus meil on selline siniste kaantega paks raamat, kus mees peal jookseb.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »