Otse põhisisu juurde
- Hommikuste veeprotseduuride ajal möönsin taaskord tõika, et dušigeeli pudel on tühjaks saamas. Kuivõrd ma ei saanud selle fakti ees pead liiva alla peita(või minu poolest rottimist dušikardina taha), läksin tegin poes väikse nuusutamisringi. Nooh, ütleme et suht vastik oli. Eriti Palmolive. Vähemalt 7 eri sorti ja kõik olid sihukesed imalad ja vastikud. Kallimad putlid lõhnasid natuke paremini, võiks isegi öelda, et täitsa hästi, aga mina oma loen-kord-aastas-naisteajakirju tarkusega olen saanud õnneliku teadmise, et olgu kui kallis tahes, ikka kuivatab nahka, seega pole mõtet raisata, osta parem sehvim šampoon selle raha eest. Siis ma ostsingi odavama. Kuigi see vist ka lõhnab nagu nõudepesuvahend. Et selle üüratu lõigu mõte segaseks ei jääks, toon ta siin igaks juhuks veel välja: Palmolive'i dušigeelid ei lõhna hästi.
- Kui ma peale kardulakeetmist ja pesupesemist põrandat pühkima hakkasin(mainin igaks juhuks kõik ära, äkki aitavad minu perenaiseomadused kunagi mehele saada) suutsin vist tuvastada, mis pruun tükk see põrandal kinni oli. See, mida me Kathriiniga juba ükspäev vaatasime. Mul on tunne, et oli küpsis. Selga šokolaadiküpsis küpsisetordist, seega ka jogurtikastmes.
- Olümpia meeleolukal muljetelainel tuleb öelda, et väikeriiklasena teeb päris heameelt, kui jamaikalased sprindis usakatele täiega ära panevad.
Kommentaarid