Otse põhisisu juurde

Näkipäev kusagilt varauusajast

Oled kunagi tundnud, kuidas su südamerütm on täpselt sama mis muusika rütm? Kontserdil muidugi, seal pole tänu võimendusele muud võimalustki, aga ma mõtlen vaikselt nurgas oma klappidega. Üllatavhirmutavvahva.
Mis veel muusikasse puutub, siis ma käisin ükspäev kontserdil. Kui mul seal olles ja laule kuulates mõte vahepeal hoopis mujale lendas, hakkasin pärast mõtlema, mida see selle muusika kohta ütleb. Ühesõnaga kas selline (reeglina vaiksemat sorti) muusika, mis mõtted mujale viib, on hea või halb. Kas laulu kuulamise mõte on laulu kuulata või teda kuulda ja oma asju mõelda? Vahepeal hakkab lausa segama see värk. Kui oled laulu sõnade alguse ära kuulanud ja siis lähed kuhugi uitama ega saagi teada, mis sõnad lõpus tulid.
Kui mingi sündmus on üsna lähiminevikus juhtunud ja ta inimese peas lõpetamata on, siis ta tuleb tagasi. Kõigepealt mõtetes ja siis ka sündmustes, kuna alateadlikult olnut tagasi otsitakse. Asjad ei lõpe, kui ise neid ei lõpeta.
Muidugi see vana leierkast ka veel, et kindel laul, koht, aeg ja inimene käivad kokku.

Soundtrack : Tanita Tikaram - Twist in my Sobriety

Kommentaarid

meRilin K ütles …
eee.. millest või kellest sa kirjutad?
Ma üsna tihti loen ja imestan...
Truffe ütles …
Kirjutan sellest, mis pähe ja meelde tuleb. Öösel tuleb igasuguseid asju.