Unetus

Reeglina mul pole kombeks kirjutada kirjeldusi sündmustest, aga täna ma teen seda, sest kell on neli läbi ja mul pole und. Niisiis, 24.veebruar. Hommikul pool üheksa ärgata oli peaaegu rõõm, ei märkigi valusatest silmadest millegipärast. Teichmanni võidu jõudsin ka enne Vanemuisse minekut ära näha. Mis muud kui tore alati, kui kenadel meesisenditel hästi läheb. Iseenesestki mõista mitte ainult sellepärast, et nad kenad on.
Aga kontserto ettevalmistamine läks loginal, logisev liikumine on ka liikumine, täitsa huvitav lausa. Ja nüüd suurepärane osa - trepid ja kõrged lavakonstruktsioonid. Mina veel arvasin, et ma ei karda kõrgust. Kõikuva metallkoletise peal ikka kardan küll. Mitte et see kogu aeg värisenud oleks, ainult vahepeal(hoogsate lugude aegu näiteks).
Toredatest asjadest rääkides ei saa unustada seda vaimustavat laulu...veteema miski asi. 4 salmi suhteliselt seosusetut teksti suhteliselt kiires tempos, salmi vaheosa moodustajaks eri variatsioonid pimm-pommist+ rütmihäired. Neid sõnu ma pähe ei saanud ja ei saagi, sest noot lendas natuke enne kontserto lõppu lavahiiglase kuhugi vahele. Ei ole hirmus kahju.
Naiskoorid on õudselt õpetlikud. Vaata neid ja kohe saad aru, miks mehi vaja on. Selles osas on natuke kahju, et mees olemine(vähemalt Eestis) sind kohe kuhugi riskigruppi seab.
Toomas Hendrik on varju pealt ka väga hästi äratuntav mees.
Mul vist läheb hääl ära, aga ega aru sellest pähe tule.
Televisioon on mõningates olukordades nagu konservtoidu söömine isetehtu asemel.
Minust ei saa alkohoolikut, kõik usuvad eks?
"Nimed marmortahvlil" tuli ka. 2 väga head kohta, üks isamaaline, üks romantiline. Ei, see viimane pole see, kus paljad varbaid näidatakse.Üks teine on.
Magada ma vist ei saa sellepärast praegu, et kofeiinilaks on, tõmblen ja süda väriseb.Joni Mitchell rahustajana?Natuke toimib, kuna ma seda plaati praegu esimest korda elus kuulan ja assotsatsioone väga pole.
Kuidas ma küll lusika sain unustada? Tartu kui ülikoolilinn ikka muretseb, et endistel, praegustel ja tulevastel tudengitel lusikas kotis oleks.Karbiga. Sest karpi saab ehk vaikselt natuke salatit või pikkpoissi sokutada.
Vist ei tulnudki ikka väga kirjeldus, siis hea. Uumur on meie sõber, vingumine ei ole.
Posted in  on veebruar 25, 2007 by  |  

...

Nägemused, kuuldused, kajastumised, ajastumised.
Soundtrack: Moby-Temptation (Up, down, turn around; please don't let me hit the ground. Tonight I think I'll walk alone; find my soul as I go home)

Kellele igav ei meeldi, ärge lugege

Sest praegu ma kirjutan ainult sellepärast, et loenguvahe on ja miskit sorti igav tuli peale. Paremaks ei lähe. Kelles tekitab vaimustust suurepärane sõnapaar Leedu ajalugu, käsi püsti. Jah, seda ma arvasin, ei ühtegi sõrmeotsagi. Ma loodan,et kuulsat Gediminast vähemalt mingi hetk mainitakse, muidu läheb ikka päris käest ära. Aga praegu oli Rootsi ajalugu. See on täitsa vahva. Pöial püsti Merilinile tema vahepealse rootsi keele friikluse eest, tänu millele ma nüüd rootsi nimesid suudan kirjutada. Enamjaolt. Ja Lossi riidehoius on uued sildikesed. Need mille peale on kirjutatud T9 või G2. Minul on täna Õ2 ja see on tagantpoolt täiesti sinine(vanasti oli must või läbipaistev. St kui oli tagant läbipaistev, siis oli juba eest ka läbipaistev).
Kevadetunne on muidugi ka loomulikult. Heh, keegi on oma kindad siia unustanud ja need on nüüd stendile üles riputatud. Nutikas.Tavaliselt pannakse silt ikka. Huvitav kuhu need arvutid pandi, mis siin vanasti olid? Loodetavast kasutati mõne keldriarvutiklassi loomiseks. Mis oleks minu meelest päris suurepärane idee. Heeh, see Toomas(ma arvan, et see on ta nimi) on endale habeme kasvatanud. Gustav Vasal oli ka päris suur habe, aga mulle ikka meeldis see tema lahe tukk, nagu vanasti ikka olid tukad. Poti järgi. Mis meenutab, kuidas Vahtramäe Emil endale poti pähe tõmbas, ei, see oli supitirin. Vanaema ikka kasutas ka supitirinat. Tundus teine küll selline auklik, aga augu kõrvalt oli ju ometi terve(nagu juba Pliuhkam teadis öelda). Oijah, jutt läheb jamaks.Aga ikka on veel aega. Vähemasti hakkab pooleteistkümne tunni pärast nädalavahetus, nii öelda. Ja märtsikuus on üks loeng nädalas. Kas pole mitte suurepärane? Millal veel lebotada kui mitte nüüd ja igavesti? Natuke ajab endal ka südame pahaks juba.
Posted in  on veebruar 21, 2007 by  |  

Veealustest

"Seal näidati parajasti seriaali vaprast vetelpäästajast, ning näitleja, kes vetelpäästjat mängis, meeldis Sirlile hirmsasti. Kõigile tema klassi tüdrukutele meeldis. Nad kogusid vetelpäästja pilte ja postereid, ka Sirlil oli neid mitu tükki seinal. Need posterid tulidki nüüd Siimule meelde. Ta muigas salakavalalt ja läks teise tuppa."

"Sina vahi oma vetelpäästjat, enne kui krokodill ta ära sööb!" urises Siim
"Aga igal juhul tuleb teil nüüd kohe magama minna," ütles ta. "Vetelpäästja läheb ka kohe vee alla tagasi ja teie kerite voodisse."

"Siis läks veel natuke aega, mille kestel Sirli seletas, et vetelpäästja ei maga vee all, vaid hoopis päästab veest inimesi, ja siis kulus veel palju aega, kui Sirli avastas, et Siim on tema voodi kohal rippuval posteril vetelpäästjale sarved pähe ja saba suhu joonistanud."

A.Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused"

Njah, isegi Kivirähk saab aru, et Mitch on kena mees(L).

...

On see kokkusattumus, et mesi ja nartsissid on mõlemad kollased?
Posted in  on veebruar 17, 2007 by  |  

Muusikast

"Kumb oli enne, kas muusika või kurbus? Kas ma kuulasin muusikat, sest olin kurb? Või olin kurb sellepärast, et kuulasin muusikat?"
(N.Hornby "Elu edetabelid")
Töötab mõlemat pidi, järeleproovitud. Music has got a way...kuidas seda eesti keelde võikski tõlkida? Muusikal on moodus? Natuke vildakas.
Aga muusika on mingi selline imeasi, millest mina pole veel päriselt aru saanud. Kuidas midagi sellist saab üldse olemas olla? Sellised küsimused tekitavad omakorda küsimuse, miks ei võiks ma olla klaverivirtuoos, kelle jaoks muusika on elu. Kas see poleks hea ja lihtne ning samas omal heal moel keeruline, et mitte end ammendada? Aga klaveri mängimiseks on mul ilmselgelt liiga lühikesed sõrmed, mitte et see määrav oleks või midagi, aga see on üks väike asi paljude hulgas. Piirdun Chopini kuulamisega for the time being.
Hambaarsti juurde jalutamise laul - Jaan Tätte "Kokku"
Pimedas bussis kuulamise laul - Air "Venus"
Kubuse tekitamise pala - Craig Armstrong "Glasgow love theme"
Elurõõmu laulud - Dagö "Vaadake paremat poolt" & The Kooks " She moves in her own way"
Ihaste peale mõtlemise laul - Jaan Tätte "Ilus hetk"
Salapärase persooni peale mõtlemise laul - Jääboiler "Kõik on võimalik"
Kurva tuju laul - The Verve "The drugs don't work"
Natuke kurva tuju laul - The Beatles "Strawberry fields forever"
Kauge lapsepõlve meenutamise laulud - Ace of Base "All that she wants" & Guns'n'Roses "November rain"
Pimedas mööda auklikku teed koju kõndimise laul - Dagö "Maantee"
Emajõe ääres jalutamise laulud - Liisi Koikson "Kuu" & Sisaski Jõuluoratoorium(noortekoori esituses, sobib Emajõe äärde üllatavalt hästi)
2004.aasta suve laul - The Rasmus "Madness"
Hommikulaul - U2 "Beautiful day"
Jõhvist väljasõitmise laul - Dagö "Presentatsioon"
Mööda öist tänavat inimtühjas bussis kojusõitmise laul - Zemfira "Traffic"
Kastesele hommikule mõtlemise laul - Dagö "Kuula kuula"
Hea diktsiooni harjutamise laul - Savage Garden "I want you"
Tänavalambi vaatamise laul - Vaiko Eplik & Eliit "Armastus päästab maailma"

Elatud päevi 7500

Kuigi neid asju, mida ma teinud olen, on suhteliselt vähe, on neid siiski suhteliselt palju. Just suhteliselt palju, oleneb kellega võrrelda.
"...vaata siin ongi paradiis, millest oled sa unistand kaua"...no alati tuleb Alajõe rand meelde.Männid ja liiv. Ükspäev just mõtlesin selle peale, kuidas seal tatrapuder kõigile meeldis ja kuidas toidujärjekorras enampakkumisi tehti. Ja see jääkülm vesi, millega rannast tulles liivaseid jalgu pesta sai. Peipsi ei ole vist kunagi minu silmis järv olnud.Sest ühelt kaldalt pole teist kallast näha. Liiga suur.Seega Peipsi meri. Kaspia meri on ka järv ju. (Mul on geograafia eksam muidu täitsa tehtud. Hästi tehtud.)
Esmaspäevad elamusteks
Teisipäevad toimetusteks
Kolmapäevad kallistusteks
Neljapäevad naljadeks
Reeded rõõmustamiseks
Laupäevad lõbutsemiseks
Pühapäevad puhkamiseks
Kas poleks igav ja ühekülgne nädal? See tähendab, iga eri päev nädalast oleks ühekülgne. Samas kui iga päev nädalas on ühekülgne, siis kokku peaks ju tulema mitmekülgne(seitsmekülgne). Või?

Mis on vahva tunne?

Kui laps võtab oma pisikeste sõrmedega sinu sõrme ümbert kinni ja vaatab sulle otsa sellise näoga nagu sina oleksid maailma kõige huvitavam avastus. Tema jaoks sa võib-olla oledki. Iga päev uuel moel. Tahaks natukeseks ajaks lapsena asju näha, näiteks näha esimest korda elus roheliseks läinud puid. Kuidas oleks? Roheline? Nii roheline, et iga päev võiks uuesti vaadata ja vaadata ja lõplikult ikka mitte näha. Ära näha.
Igal kevadel uuesti vaadata ja korraks tunda, et oledki laps, vaimustusest kilkav ja paljajalu mööda õue jooksev. Õhtul märkab ema, et kevade soe päike on sinu põsenukid natuke punaseks teinud, ja naeratab vaikselt, sulle mööda minnes pai tehes. Paipai kõigile, kes punaseid nukke ootavad:)
Üks luuletus(ja laul) meenus.Ilus.

Lävel

Veel olen laps, kes päiksekiiri püüab
ja virveid veel.
Mind tuulehoogki nimepidi hüüab
nii tihti veel.

Veel olen laps, kel, nähes lepalindu
kõik meelest kaob,
pihk haarab õhku, silmad täis on
indu ja süda taob.

Veel olen laps
kes kõige järel ruttab,
mis särav näis,
Kes näoli maas üht õit
võib taga nutta
peod lilli täis.

E.Niit

Veebruariteerajad

Pusa jälg

Teeservadest ja põlluveertest algavad salapärased lumele jäetud jäljeread. Need kuuluvad pusadele.
Võib rahus neid jälgi mööda minna ja vaadata, mida pusad teinud on. Ega pusad pahanda, kui mööda nende jälgi käia. Nemad teevad juba kusagil uusi jälgi.
Jäljed võivad jutustada, kas pusa on jooksnud või kõndinud. Ja sedagi, kas pusa on olnud üksi või on pusasid olnud kaks.
Kui juba jälgedega päris tuttavaks saad, siis oskad neist välja lugeda, kas pusajälgi on teinud vares, orav või hoopis kassi kauge sugulane ilves.
Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Kevaaaaaad

Kus sa oled? Tahan aprilli lõppu ja botaanikaaia kontserti ja pärast pannkooke Triinu juures ja seda tunnet, et ah ma täna veel ei õpi ja lähme hoopis Mariga Tähtverre ja tunnet, et on juba soe ja võiks ilma vattideta käia ja päikeseloojangut Emajõe ääres ja päikesetõusu ja lauluväljaku viieteistkümnendal astmel istumist ja näha seda kena paarikest, kellest ma kaugelt aru ei saanud, kas on kaks või on üks inimene ja öölaulupidu ja metsavendade laulu ja mõnusaid meeshääli selja taga laulmas ja paljusid jaaniussikesi tee ääres(49, kui ainult ühte tee poolt lugeda) ja nii palju tähti kui pole varem näinud ja langevat tähte ja soovi, mille jõuaks ära soovida, kasvõi mitte uskudes selle täitumisse, aga siiski soovides ja natuke lootes.
Keiti, sa oled andekas. Ei saa ju muud öelda, kui üks inimene tuleb selle peale, et endale Orkutis passionite alla kallistamine panna. Lihtne onju? Sest olles seda näinud, tabad ennast mõttelt, kuidas ometi ise selle peale ei tulnud...

Täna on jälle käes

...selline olukord, kus hirmus kirjutamise tunne on, aga ei saa öelda seda, mida tahaks, sest ei tea õieti isegi, mis see on. Võib-olla see kasutu fakt, et kuulsin praegu esimest korda kõrvaltoa tüdruku häält(eeldusel, et see oli tema), näksin juustu, mida ma isegi eriti ei taha, ja vaatan, kuidas akna juures oleva tänavalambi küljes pole enam seda jääpurikat, mis seal viimati oli.(See siiski polnud kõrvaltoa tüduku hääl.)

Hambahari Killul on täna hea tuju, sest kotis on palju asju ja ta ei peagi mööda kotipõhja edasi-tagasi hüplema nagu tavaliselt. Isegi pea ei ole täna allapoole, vaid täitsa otse ja mõnusalt vastu kulunud raamatukaant. See on hea ja pehme nagu Kalle(sinivalge hambahari riiulilt). Aga Kallel on Mirjam(oranž hambahari riiulilt)... Killul pole midagi peale kotipõhja, kus ta enamuse päevadest koos Martini(roheline salvrätipakk), Maxi(Ibu), Kilekoti-Kristjani ja pr.Margaret Niveaga ringi hüppama on sunnitud. Just niipalju, kui kotikandja ms. Halfway mööda linna käia suvatseb.
Posted in  on veebruar 07, 2007 by  |  
Tellimine: Postitused (Atom)