Eile ma paljastasin oma selle külje, mille kohta öeldakse, et Lõvide jaoks on maailm üks suur näitelava, ja pidasime maha ühe kena etenduse. Kuivõrd ta nüüd just 100% etendus oli, aga mingi maani kindlasti. Tegelikult see polnud mul üldse esimene kord nii teha.Igal juhul vanasti, kui ma veel näiteringis käisin, olin ma suhteliselt halb näitleja. Mul on liiga palav, et midagi veel kirjutada.Välja arvatud see ,et ma nii lootsin, et ma saan natuke õiendada ühe asja pärast ühe inimesega, aga oh ei....
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Kommentaarid
Postita kommentaar