Selles raamatus oli hea mahlane esimene lause, mis päris palju ära ütles:
Ehk siis aasta on 1937, peategelane on Franz Huchel (vist 17-aastane oli) ja tema elus toimub muutus. Ta kolib nimelt kodukülast Viini ja asub tööle ema vana tuttava tubakapoes. Linnas ja poes näeb ja õpib Franz tundma paljut - tubakapoodnik Ernsti, poes käivad inimesi (nende hulgas kuulus doktor Freud), linna, armastust (võib vaielda, kuivõrd see tundmaõppimine on).
Franz ja tubakapoodnik Ernst mõjuvad natuke nagu Daniel ja Fermin Zafoni "Tuule varjust" ja selle järgedest. Pood, noormees ja märkimisväärse minevikuga vanem mees, kelle kõnepruuk on pehmelt öeldes mahlakas. Ernsti tegelase ülesastumist jäi väheks, oleks rohkem tahtnud.
Freud jällegi minu jaoks ülihuvitav polnud. Oli selline ootuspärane vanahärra, kes ütles palju kulunud lauseid.
Suur teema oli inimese isiklik draama versus ümbritseva maailma draama. Franz mõtleb tüdruku peale ja kirjutab unenägusid üles, samal ajal kui (tema ümber) Austrias toimub Anschluss. Freudiga räägib ka, et mis on minu draama maailma draama kõrval. Aga Freud küsib vastu, et mis on maailma draama sinu draamaga võrreldes.
Teistpidi öeldes on romaan ühest ajalooperioodist ühe inimese elu kaudu. Meeldis, et kirjutaja ei muutunud dramaatiliseks, kuigi ainest selleks oleks selgelt olnud.
Linna meeleolud olid mu meelest kohe väga hästi tabatud. Kes Viinis käinud, saab ilmselt mõnegi pildi silme ette manada ja vast tunde ka.
Tubakapood ise on tegelikult ka väga viinilik asi. Tänapäevalgi. Kuigi võib-olla pole enam eriti päris tubakapoode, on vähemalt sigaretiautomaadid jätkuvalt tänavatel. Suitsu peab kogu aeg kätte saama, sest viinlased hirmsasti armastavad suitsetada. Vanakooli tubakapoed muidugi müüsid lisaks tubakatoodetele ka ajalehti, see oli ehk tähtsamgi.
Stiil oli mõne koha peal lahedalt humoorikas, samas niuke ajatu. Raamat võiks olla ka sada aastat tagasi kirjutatud.
Mida ikka "Bullerby laste" kohta öelda? Kõige ninnunännum raamat Lindgrenil. Teistes raamatutes on peategelased selgemalt vimkaga. Samas väiksena väga meeldis. Võib-olla on päris paljudel lihtne samastuda Lisaga, kes on niuke hea lapse tüüpi laps.
Parim avalause. Suure tõenäosusega esimene lause ka paljudes keeleõpikutes ja -tundides.
Nii see kui eelmine Lindgreni raamat on mingite teiste illustratsioonidega olnud, mitte Wiklandi omadega. Huvitav. Mingi hetkeni mõtlesin, et Wiklandi illustratsioonid ongi üldse ainukesed, aga see poleks ju kuigi tõenäoline.
Ei osanud arvata, et peaaegu täiuslik skoor "Bullerby lastele" võiks tulla.
Kuna see lugemine läks ka kaunis lihtsalt, siis otsustasin nüüd väljakutsuvama asja ette võtta. Näeme.
Veel üks rootsikeelne raamat, sedakorda natuke suurematele lastele mõeldud. Peategelane oli vist 13 aastat vana, nii et siis umbes sellevanustele.
Raamat on Barbro-nimelise tüdruku päevik tegelikult, ülisalajane (pealkirja otsetõlge oleks maailmasalajane). Üritab üliõpetlik ja -hariv olla, kõik teemad tahab ära käsitleda. Liputajad, menstruatsioon, usuvoolud, lastehalvatus. Ja keegi sureb ära iga natukese aja tagant. Et ikka lapsed ka teaksid, kuidas asjad käivad.
Lihtsad avalaused rõõmustavad. Tere, see olen jälle mina.
Tegevus toimub 1950. aastal, raamat on ilmunud 1972. Ütleme, et ei tundunud ajatu, pigem just väga oma ajas kinni, nõnda et praegu lugeda oli kaunis veider.
Mainin muidugi tähtsaima ära: kaks korda mainiti ikka eestlasi ka. Varasemalt on ka mulje jäänud, et II maailmasõja põgenik Rootsis oligi põhiliselt eestlase nägu, siit sai sellele veel kinnitust. Ühe koha peal räägiti koolis õppivast Hilja-nimelisest tüdrukust, kes oli Eestist pärit. Seal olevat tema isa olnud president ja ema ooperilaulja. Pole kindel, kas seda presidendivärki oligi naljana mõeldud või mis.
Teises kohas tuli klassi uus poiss Mart, kes oli ka Eestist, ja Barbro teadis, et ta on Rootsi põgenenud väikese kaluripaadiga, mille peal olles tal pidevalt süda paha oli ja kus ema kogu aeg nuttis.
Aga muidu on põhiteema see, et Barbro ootab rindade kasvama hakkamist. No oli naljakas lugeda noh.
Illustratsioonid olid päris omamoodi, mitte roosamanna kategooriast, pigem puisemas stiilis.
Vaatasin, et see autor Barbro Lindgren on Rootsis auhinnatud lastekirjanik.
Mul tuli jälle rootsi keele hoog peale. Olen 10+ aastat vahelduva eduga õppinud, aga no ikka väga vahelduvaga, ses mõttes, et on aastaid, kus pole üldse tegelenud. Igal juhul võtsin oma hoos siis jälle ühe Lindgreni raamatu rootsi keeles ette, sest kunagisest "Pipi Pikksuka" lugemisest oli meeles, et polnud üliraske. Ütleme, et läkski peaaegu täitsa ludinal.
"Madlikese" raamat räägib 7-aastasest Madlikesest, kelle perekond elab Jaanikingul.
Esimene lause läheb konkreetselt asja juurde ja ütleb ära, et suures punases majas jõe ääres elab Madlike.
Jäin mõtlema, kas üldse "Madlikest" eesti keeles olen lugenud. Ühest küljest tulid nagu mingid lood tuttavad, teisalt ei mäleta lugemist.
Kui ka olin väiksena lugenud, siis tollal ei pannud kindlasti tähele, et siin sõda mainitakse. Tegevus toimub mingi sõja ajal. Pakun, et I maailmasõja ajal, kui Lindgren vähegi oma lapsepõlveajast kirjutab. Ütleb umbes nii, et kõik oli nii vaikne ja rahulik, et poleks arvanudki, et kusagil maailmas võib sõda käia.
Teine asi, mida kindlasti väiksena eriti ei teadvustanud, on päris rohke Piibli temaatika kasutamine. See vist on pigem üldine asi Lindgreni loomingu puhul.
On kohti, mis tänapäeval enam korrektsuse sõela ei läbiks. (See on ka vist Lindgreni puhul üldine). Aga ärme palun hakka ümber kirjutama. Selgitame vajadusel.
Ühtlasi ma ei teadnud, et Madlikesel on päriselu prototüüp. Oli üks Lindgreni lapsepõlvesõber Anne-Marie.
Panen ühe ilusa kevade kirjelduse siia:
Nu är det kväll över Junibacken, nu sover det röda huset vid ån. Nyss gick solen ner, redan skymmer det mellar björkarna, blåaste skymning, för det är ju vår. Det är nu narcisserna lyser allra vitast och doftar mest, nu står björkarna allra vänast i sina gröna lätta slöjor under vårhimlen, som är så kylig och klar. Och nu är det tyst. Nyss var luften full av fågelsång, men nu sover alla små fåglar i sina holkar och bon.
Eesti keeles Vladimir Beekmani tõlkes:
"Nüüd laiub Jaanikingu kohal õhtu, nüüd magab punane maja jõe kaldal. Päike läks äsja looja, kaskede vahel valitseb juba videvik, see on kõige sinisem hämarus, sest on kevad. Just nüüd valendavad nartsisissid kõige heledamalt ja lõhnavad kõige tugevamalt, nüüd seisavad kased oma õhulistes haljastes loorides kõige malbema kevadtaeva all, mis on nii karge ja selge. Ning nüüd valitseb vaikus. Alles äsja oli õhk täis linnulaulu, praegu magavad kõik värvud juba oma puuõõntes või pesades."
Üritan ühe lausega iga osaleja kohta teha, alati ei õnnestu.
1. Rootsi / Marcus & Martinus - Unforgettable
Täpselt selline laul, mis Rootsil neil aastatel on, kui nad ei võida. Ehk et kõva poplugu aga nii ära produtseeritud, et loomulikkus on kadunud.
2. Ukraina / alyona alyona & Jerry Heil - Teresa & Maria
Endiselt tabavad hästi valemit, kuidas olla samal ajal rahvuslik ja rahvusvaheline.
3. Saksamaa / ISAAK - Always On The Run
Mind ajas nii naerma, kuidas laulja alguses istus ja mingis suvalises tünnis tuld tegi. Ja mida ta ootas, pärast kogu ruum tema ümber põles. Gruusia laulu nimi muidu oli "Firefighter", aga see oli vist liiga palju hiljem, et appi jõuda. Laul igav. Ja oli eesti keelde tõlgitud nimega "Alati jooksus". See ajas ka naerma.
4. Luksemburg / TALI - Fighter Meloodias oli mingi huvitav koht, muidu unustatav.
6. Iisrael / Eden Golan - Hurricane
Igav.
7. Leedu / Silvester Belt - Luktelk
Selle oma pleilisti lisamist võiks kaaluda.
8. Hispaania / Nebulossa - ZORRA
See oli jumalast lahe. Mis siis, et kõlas ehk veidi vanamoodsalt. Laulja oli väga unapologetic. (Kes ütleb hea eestikeelse vaste?) Ühesõnaga, ütles nii, nagu asi on ega tundnud selle pärast häbi.
9. Eesti / 5MIINUST x Puuluup - (nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi Tähendab, need sõnad ikka. Sellel võinuks ka subtiitrid olla, oleks rohkem aru saanud.
10. Iirimaa / Bambie Thug - Doomsday Blue
Ega laulu mäleta (või kui palju see laulu moodi oligi), aga see, mis toimus, oli vähemalt huvitav. Ikka on huvitav, kui laval mingi riitus toimub. Ja Bambie Thug on hea nimi.
11. Läti / Dons - Hollow
Imagine Dragons ju.
12. Kreeka / Marina Satti - ZARI
Riietus ebaõnnestunud. Tahaks neid aegu, kus Kreeka tantsivate naiste asemel mingeid meestebände saatis, kes huvitavate pealkirjadega laule laulsid ja rohkem nalja tegid.
13. Suurbritannia / Olly Alexander - Dizzy Kui poleks pidanud kogu seda lavalist poolt vaatama, olnuks ehk üks lemmiklaule. Räpased vannitoad üldiselt peale ei lähe.
14. Norra / Gåte - Ulveham
Euroopa, te ei saa ikka asjast aru. See oli kõige lahedam asi siin. Väga hästi ülesandest aru saanud.
15. Itaalia / Angelina Mango - La Noia Vähe meenub. Kusagil viisis vist oli huvitav koht.
16. Serbia / TEYA DORA - RAMONDA
Igav.
17. Soome / Windows95man - No Rules!
Liiga labane. Algus kõlas nagu Günther.
18. Portugal / iolanda - Grito
Hea laulja, aga laul liiga igav Eurovisiooni jaoks. Tegi Alikat, st tuli žürii punktide toel heale kohale.
19. Armeenia / LADANIVA - Jako Laulja hea. Laval pidu käis.
20. Küpros / Silia Kapsis - Liar
Laulja nägi välja nagu Britney Spears 2000ndate alguses. Ainult Britney tollased laulud olid meeldejäävamad.
21. Šveits / Nemo - The Code
Tahaks tema jakki katsuda, tundub mõnus. Ühtlasi huvitav, kuidas see tehtud on.
22. Sloveenia / Raiven - Veronika
Natuke hirmuäratav, samas mingil lahedal moel.
23. Horvaatia / Baby Lasagna - Rim Tim Tagi Dim
Minu jaoks ei mänginud päris välja seda, mida üritas. Umbes nagu paneks rahvariiete juurde pastelde asemel tikk-kontsad vms.
24. Gruusia / Nutsa Buzaladze - Firefighter
Kui palju on neid laule olnud, kus säravas kostüümis naine laulab sõdalaselaulu ja laval on leegid? Peale Ruslanat nagu eriti ei huvita enam.
25. Prantsusmaa / Slimane - Mon Amour
Hea laulja, aga laul igav ja ülikulunud sõnadega.
26. Austria / Kaleen - We Will Rave
See reivile kutsumine mõjus kuidagi vanamoodsalt. Maitea, on reiv tänapäeva teema veel?
Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles
Rootsi
Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21..
21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu.
Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma.
1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm"
Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid sõnu, et annab aru saada. Aha, aga laul sai 0 punkti võistlusel.
1974 ABBA "Waterloo" Minu jaoks "Waterloo" pole Eurovisioonilaul, ta on lihtsalt üks ABBA paljudest kuulsatest lauludest. Dirigent on ka meeleolus siin : )
1984 Herreys "Diggy-loo-diggy-ley"
Mu suurim lemmik. Dirigent alguses on äge, koreograafia ka hiilgav. Laulmine igal hetkel just kõige paremini välja ei tule :)
1995 Jan Johansen "Se på mig" Kes oleks arvanud, et see laul, mida Star FM ingliskeelsena siiani käiab, on originaalis euroviis olnud?
1999 Charlotte Nilsson "Take me to your heaven"
Tuldi 25 aastat peale ABBA võitu abbaliku lauluga 90ndate kastmes. Polnud üldse paha mõte. Tuli võit. Ja jälle üks laul, mille refrääni võin 25 aastat hiljem peast kaasa üürata.
2009 Malena Ernman "La voix" Selle loo juures eriti midagi ei meeldi, lihtsalt tahtsin ära märkida, et Malena Ernman on Greta Thunbergi ema.
2022 Cornelia Jakobs "Hold me closer" Tundub, et minu lemmiklugu Rootsilt sel sajandil.
Sel aastal esindavad Rootsit hoopis norralased ju. Ja jälle peab ütlema, et minu toppi see laul ei pääse. Ennustuste põhjal ei pääse ka võistlusel kõrgeimasse tippu.
Vist ongi niuke riik, millele väljaspool maikuud eriti ei mõtle. Kahtlustan, et teadmine säärase riigi olemasolust jõudis kunagi minuni ka nimelt Eurovisiooni kaudu.
Malta vist ongi ainus riik peale Ühendkuningriigi, kelle laulud said inglise keeles olla ka siis, kui teistel veel ei võinud.
1975. aasta laul "Singing this song" Renato esituses on järjekordne tõestus, et 70ndad oli parim kümnend. Mis tore laul, mis meeleolu. Ja see narmastega pluus on lihtsalt imeline.
Olen suht kindel, et 1998., 2005. ja 2009. aasta Malta esindaja Chiara on oma riigis kuulsamaid lauljaid. Allpool olev laul "The one that I love" 1998. aastast on korralik avar 90ndate (filmimuusika moodi) ballaad. Laulud lauludeks, aga selle laulja hääl on kohe niuke... niuke üliklassikaline. Kõlab tuttavalt kohe esimesel korral kuuldes, aga ei ole seetõttu igav. Laula mu laulu, helisev hääl tõesti, ma ütlen.
2002 Ira Losco "7th wonder" Siinmail julgelt kuulsaim Malta euroviis (vabalt laulan kaasa). Sest tookord toimus Eurovisioon Eestis ja siin kasutati muuhulgas Eesti taustalauljaid. (Laulu lõpuosas on tähelepanelikule kuulajale Vilgatsi hääl hästi kuulda.) Ja ta on väga nummikas laul ka. Üks kahest korrast, kui Malta 2. koha on saanud. (Võitu pole.) Video ees reklaamib "postkaart" Eesti kuldseid liivarandu.
2008 Morena "Vodka" Mitte et mul sellest loost mingit mälestust oleks aga... laulu nimi on "Vodka"! Maiteagi, kumb parem (hullem?) pealkiri on, kas see või 2013. aasta Kreeka laul "Alcohol is free". Kasutatakse mingit na zdorovje sarnast fraasi ja üldiselt kammib üsna ära.
2013. aastal laulis lõbus poiss Gianluca Bezzina lõbusat laulu "Tomorrow". Seda võiks niisama kuulata küll. Rõõmustab.
Laon aga kõik laulud ritta ja panen iga juurde mingi suvalise fakti, mis pähe hüppab.
1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld"
Kunagi hiljem sain teada, et tollane eelvoor koosnes ainult Janika Sillamaa esitatud lauludest.
1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine"
Tolle aasta eelvoorus jäi teiseks tollase minu suur lemmik Pearu Pauluse ja Hedvig Hansoni esitatud "Kallim kullast".
1996 Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna "Kaelakee hääl"
Mäletan, kuidas räägiti sellest, et verinoor Maarja-Liis on nii ära mukitud ja vanainimese riided selga pandud, vist selleks, et ta Ivo kõrval nii noor ei paistaks.
1997 Maarja "Keelatud maa" See laul oli 90ndate lõpus ja 21. sajandi alguses ülipopulaarne erinevatel kohalikel ja üleriigilistel laste lauluvõistlustel. Ilus orkestriga versioon on allolevas videos.
1998 Koit Toome "Mere lapsed" Koit Toome rääkis kusagil, et ta ei mäleta neid kolme minutit suurel laval.
1999 Evelin Samuel ja Camille "Diamond of night" Meenub, kuidas tutvustati Eveliniga koos laval olijate rõivaid. Eriti on meeles ühe taustalaulja pükstega seelik ja heledad papud.
2000 Ines "Once in a lifetime" See oli minu lemmikumaid Eurovisioone läbi aegade. Aga Ines, jah, raske on mööda vaadata sellest rohelisest kostüümist. Laul pole halvaks läinud.
2001 Tanel Padar, Dave Benton, 2XL "Everybody" Kerge skandaal oli vist sellega, et Padar suitsetas (Eesti eelvooru) otse-eetris?
2002 Sahlene "Runaway" 2002. aasta Eurovisioon toimus Eestis. Paraku-paraku tuleb meelde, kuidas Vilgats ja Oja taustalauljatena välja vahetati. Aga Sahlene mängis muidu väiksena Annat Rootsi "Bullerby laste" filmis. Alloleva video ees on ka "postkaart" mitme tuttava näoga.
2003 Ruffus "Eighties coming back" Eelvoorus nad olid veel Claire's Birthday ja ma ei saanud üldse aru miks säärane nimevahetus. Ruffus meenutas veel mingit koeratoidu nime ka.
2004 Neiokõsõ "Tii" Tollal ei arvanud eriti midagi sest laulust. Aga kooriseade sellest loost, mida on vähemalt korra laulupeol lauldud, on hiiglavahva.
2005 Suntribe "Let's get loud" Üks liige lisandus eelvooru ja Eurovisiooni vahepeal ja ma ei saanud aru miks.
2006 Sanda "Through my window" See helesinine (minu jaoks pidžaamariiet meenutavast materjalist) kleit.
2007 Gerli Padar "Partners in crime" Tantsijad olid laval. Parmas ja veel mõni tuntud nimi vist.
2008 Kreisiraadio "Leto svet" Siin lauldi mingid laused mingil põhjusel serbia-horvaadi keeles.
2009 Urban Symphony "Rändajad" Nii palju, kui juutuubist olen mingeid toppe vaadanud, on see välismaalaste suur lemmik Eesti eurolugude hulgas. Maitea, kas mõjus see jäiselt tumesinine taust (mis oli tõesti lahe) või fraas see on tee, mis on ehk piisavalt lihtne ja meeldejääv.
2010 Malcolm Lincoln "Siren" Kas tol aastal, kui see Eesti Laulu võitis, polnud mitte esmakordselt Sepa ja Avandi vaheklipid? Sest meenub, nagu oleks neist palju rohkem räägitud kui võitjast.
2011 Getter Jaani "Rockefeller Street" Oli vist niuke lugu, millel läks finaalis ootamatult halvasti. Umbes et oodati esikümne ümbrusesse, aga oli mingi kahekümnes. Ja ma alati mõtlen, miks just 1273.
2012 Ott Lepland "Kuula"
Ühest küljest parimaid Eesti eurolugusid, teisest küljest üldse ei meeldinud see finaalis esitatud ülepingutatud versioon. (Allpool on hea versioon.)
2013 Birgit "Et uus saaks alguse" Poleemika oli tossu teemal. Kas numbri käigus tossu lastakse või oleme selle tellimiseks liiga vaesed? Minu teada toss tuli.
2014 Tanja "Amazing" Meenub rohkem tantsunumbrina, kaasas mõte sellest, kuidas ta tantsimise ajal laulda suudab.
2015 Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to yesterday" Täpselt on meeles, kuidas seda laulu esmakordselt kuulsin. Töö juures laua taga. Kaks mõtet tuli: 1. ohoh! ; 2. see on natuke nagu tuttav. Ja üldiselt arvan, et need ongi need kaks mõtet, mis hiti kuulmisel tulema peavad.
2016 Jüri Pootsmann "Play" Mu meelest on humoorikas, kuidas selle laulu Eurovisioonil saadud viimase koha üle heatahtlikult nalja tehakse. Noh et tegelikult kõik ju saavad aru ka, et see polnud kindlasti kõige halvem laul seal.
2017 Koit Toome ja Laura "Verona" Tõeline Eurovisioonifolkloor. Lugematud gifid Koit Toome pilkudest ja we are lost in corona.
2018 Elina Netšajeva "La forza" Ikka see pukk, mille otsas ta seisis.
2019 Victor Crone "Storm" Kui võtta need kaks mõtet "Goodbye to yesterday" juurest onju. Siin on see osa, kus laul tuttav tundub, liiga tugev. Victor Crone on mu meelest hästi rootslaslik. Ühtegi muud mõtet ei teki tema rahvuse kohta, kui talle otsa vaadata.
2020 Uku Suviste "What love is" Ta rääkis, et Eurovisioon on tema suur unistus.
2021 Uku Suviste "The lucky one" Ta rääkis, et Eurovisioon on tema suur unistus.
2022 Stefan "Hope" Kõne, mille ta peale Eesti Laulu võitmist pidas, oli humoorikas. Umbes et ei saanud eile magada ja tegin ühe pitsikese. Saatejuht Pootsmann kõrvalt: piima! Stefan kiidab takka: jaa, piima, just. Ja intervjuu Ringvaates mingil võidule järgneval päeval oli lahe. Need kauboid, kes tal Eesti Laulul olid, ajasid ka mingi kord Ringvaates väga naljakat juttu.
2023 Alika "Bridges" Arutles selle üle, kuidas klaver lennukisse saada. Eurovisiooni jaoks tehtud lavaline liikumine ei meeldinud, tundus õpitud ja kunstlik.
Minu lemmik Saksa laul on ilmselt Saksamaa hümn, mida spordivõistlustega seoses palju hingevärinal kuulatud. Aga Eurovisioonil on neil harva mõni lugu, mis mulle niisama kuulamiseks istub. Polegi olnud tegelikult. On olnud palju ootuspäraseid igavaid laule.
Aga miks mitte näiteks keeleõpe. 1957 oli üks telefonist rääkiv laul. Hästi aeglaselt laulis, nii et refrääni sõnad on algajale arusaadavad.
Siis on paar Eestiski tuntud laulu, mille kohta ei teadnud, et need Saksa eurolood on. 1969. aastal näiteks "Primaballerina", mis on eesti keeles see kaunid baleriinid, kaunid baleriinid. Heli Lääts vist. Ja 1979. aasta laul "Dschinghis Khan" on eesti keeles ka sama nimega tuntud.
Eesti keeles on ("Et oleks rahu" nime all) olemas ka "Ein bisschen Frieden" aastast 1982. See oli Saksamaal esimene kord Eurovisiooni võita. Vist ongi minu lemmikuim Saksamaa eurolugudest.
1996. aasta laul "Planet of blue" oli tõeline 90ndate plahvatus nii helis kui pildis. Nostalgiliselt humoorikas.
2004. aastal laulis Max laulu "Can't wait until tonight". Seda millegipärast mäletan ja tegelikult tuleb üllatusena, et ta Eurovisioonilt ja veel Saksamaalt on. Mingi muu assotsiatsioon nagu oleks.
Saksamaa teine ja seni viimane võit tuli 2010. aastal lauluga "Satellite". Kui see võitis, siis mulle väga meeldis. Praegu enam üldse ei meeldi, kuidas see laulja seda laulu laulab.
Saksamaal on päris tihti mingid naljanumbrid olnud. Guildo Horn, Stefan Raab. 2021. aastal oli laval mingi suur sõrm. Oli siis saatuse sõrm või the finger, enam ei mäleta konteksti.
Sel aastal taaskord Saksamaale head kohta ei ennustata.
Väidetavalt on islandlased vähemalt sama suured Eurovisioonifännid kui eestlased.
Island osales esmakordselt 1986. aastal. Need kostüümid, need soengud, see etteaste...
Seni parimateks tulemusteks on kaks 2. kohta. Üht neist isegi mäletan. Sinises kleidis Yohanna lauluga "Is it true" aastast 2009.
2013. aastal laulis põhjamaine mees islandi keeles avarat ballaadi. See mõjus traditsiooniliselt (aga mitte vanamoodsalt). Ehk selline laul, mida kargete looduspiltide taustana kasutada?
Aga. Esimene Islandi esindaja, kes meelde tuleb, on ikkagi Daði Freyr, Eurovisioonil koosseisus Daði og Gagnamagnið. 2020. aasta esindaja Eurovisioonil, mida ei toimunud, ja 2021. aasta esindaja. Ilusarmashea. Ja lõbus! Neid laule, mida ka väljaspool lauluvõistlust kuulata.
Ei saa unustada, et Islandil toimub ka Eurovisioonist rääkiva fimi "Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga" tegevus. Väga tabav paroodia. Hirnumiskursused. Ja torust saab soovi korral 10 tundi järjest laulu "Jaja ding dong" kuulata. Ma panen muidugi oma lemmikvideo siia sellest, kuidas üks filmi tegelane mõned aastad tagasi päris Eurovisioonil Islandi punktid edastas.
Arvan, et paljudel lauljatel poleks midagi selle vastu, kui Island Eurovisiooni (võidaks ja) korraldaks. Ilmselt see on paljude unistuste sihtkoht, kuhu ise niisama minna oleks hiiglakallis. Sel aastal paraku ennustatakse Islandit 1. poolfinaalis suisa viimasele kohale, nii et jääb vist ära see Reykjavíki reis.
Selle ratta peal kardetavasti pole Austraaliat jm mitte eriti Euroopas asuvaid riike, aga noh, kahju küll.
Igal juhul tänane riik on ...
San Marino
Kas on selline riik, mis igal aastal ei osale? Või on lihtsalt saanud väga palju halbu kohti?
Ahaa, osales esmakordselt alles 2008, siis 2011 ja kõigil järgnevail aastail. 10 korral ei ole poolfinaalist edasi saanud, 3 korral on.
Aga peab ütlema, et ühte laulu ma neilt täitsa tean ja mäletan. Põhjusel, et üks inimene, kellega palju kokku puutun, otsustas, et talle see laul meeldib, ja siis kuulas seda palju tol 2014. aastal.
Mind paneb see laul natuke muhelema. Vanamoodne on. Ja see lause maybe we really are a dream of God... Millegipärast tõlkisin selle dream of god oma peas jumala unenäoks (mitte unistuseks) ja siis see hakkas kõlama nagu hobuse unenägu. Maitea.
Seesama Valentina Monetta muide, kes siin laulab, on kokku neli korda San Marino eest Eurovisioonil käinud, viimati 2017.
San Marino parim koht pärineb 2019. aastast, kui oldi 19. Serhat esines siis lauluga "Say na na na". Jälle on vanamoodne see sõna, mis pähe tuleb. (Ja kardetavasti seetõttu ka natuke humoorikas.)
Sel aastal on San Marino (koos Eestiga) 2. poolfinaalis, edasipääsemist finaali talle taaskord ei ennustata.
Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on.
Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist
Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks?
Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12-aastase poisi silmade kaudu.
2019
Anne Swärd "Vera"
Lugu II maailmasõja järgses Rootsis, aga ulatub sõjaaegsesse Euroopasse. Salapärase minevikuga naispeategelane abiellub Rootsi kõrgklassi hulka ega leia seal lihtsat vastuvõttu.
2018 -
2017 Ursula K. Le Guin "Pimeduse pahem käsi"
Otseses mõttes lugu teiselt planeedilt. Elanikud on seal muidugi inimestest mõnes olulises punktis erinevad. Sellega peame harjuma, see vist ongi olulisim.
2016
Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Lihtne lugu sellest, kuidas naine mingi Stockholmi tipprestorani teenindajakohalt vallandatakse (sest ta ei soovi saada ahistatud) ja tea seejärel omaenda restorani avab. Vot seda mulle tõesti meeldis just maikuus lugeda. Filmi vaatasin ka veel pärast takkapihta.
2015 Marjane Satrapi "Persepolis"
Võib olla täitsa esimene graafiline romaan, mida lugesin. Iraani tüdruku lapsepõlv Iraanis ja teismelisepõlv Austrias (oli vist). Ta on tähelepanelik ja teravmeelne tüdruk.
2014 Helen Fielding "Bridget Jones : täitsa lõpp"
Sarja teine osa. Enam ei meenu kuivõrd filmiga sarnanes. Aga lugeda oli väga lihtne ja oli vaimukas.
