Järg raamatule "Südametuksed", mida aasta alguses lugesin. Teine raamat jätkab esimese stiili. Voogab ja voogab pea 500 leheküljel. Sündmusi on, igav pole, läheb kiiresti edasi, aga saab ka pooleli jätta. Niuke raamat, mida hea õhtul enne magamajäämist lugeda. Kerge selline. Kuigi sündmuste mõttes pole alati kerge, on rohkem seebikalik. Mõni süžeekäik suudab üllatada, palju on siiski etteaimatav.
Teise raamatu tegevus algab 1942 ja lõpeb 1944. aastal. Kuna Rootsi oli II maailmasõjas põhimõtteliselt neutraalne, siis sõjategevust raamatus polnud, aga oli sõjast tulenev vaene aeg, talongisüsteem ja lood, mida inimesed lehest lugesid ja muidu kuulsid. Oli ka meeste sõjaväeteenistus, mida Rootsi pinnal (vist mingi rotatsiooni korras?) täideti.
Peategelane Betty on nüüd varastes kahekümnendates, ta töötab kirjastuses, tal on väike tütar. Ja nagu öeldud, siis igasuguseid sündmusi tuleb ette, sünd ja surm on mõlemad esindatud, kohtumised ja lahkumised ka. Lisaks mitmeid kohti, kus tahaks Bettyle öelda, et ära nii küll tee, aga mis siin ikka targutada.
Tegelasi on tegelikult huvitavaid, silma paistab ka mõnede tegelaste muutumine esimese raamatuga võrreldes.
See autor on ilmselt kas ise suur toidutegemise fänn või lihtsalt toidukultuuri austaja, muidu sellise armastusega toitudest ei kirjutaks. Täitsa lõbus võis olla raamatu kirjutamise jaoks tolleaegsetest ajakirjadest või kokaraamatutest infot otsida.
Rootsi keeles on sarja 3. osa ka juba ilmunud. Loen, et seal hüppab tegevus 1949. aastasse, kui Betty saab 30-aastaseks.
Kommentaarid