Mul oli vaja lugeda sellist raamatut, mille autoril oleks minuga samal päeval sünnipäev. Kuna tundus, et Knut Hamsunit ei suuda ehk hetkel piisavalt hästi vastu võtta, mõtlesin, et Jojo Moyes oleks hea lihtne valik. Tema kuulsat raamatut "Me before you" olin lugenud ka ja too oli väga kena raamat.
"Tüdruk, kes sinust maha jäi" oli ka kena raamat. Selles mõttes, et autoril on kahtlemata olemas kirjutamisoskus ja jutustamisoskus, lugeja saab lugeda kohe ludinaga, on põnev ja puha.
Lugu hargneb kahes ajas - I maailmasõja ajal Prantsusmaal ja kaasaja Londonis. Esimese loo peategelane on Sophie, kelle kunstnikust mees on sõjas ja koduküla sakslaste poolt okupeeritud. Teise loo üheks peategelaseks on maal Sophie'st, mille üks naine on mehelt kingiks saanud.
Lugu võtab kohati ikka päris uskumatud pöörded, raamatu lõpp keerab täitsa seebiks ära. Ühtlasi kisuvad tegelased kaunis mustvalgeteks. (Ühe kindla erandiga küll.) Ja siin on mitmeid kohti tegelikult, kust saaks kinni võtta ja norida. Et asjad pole loo mõttes päris selged või loogilised.
Tegelaste osas pani mind muigama sakslasest sõjaväelane (komandandihärra), kes oli intelligentne mees, huvitus kunstist ja teadis selle kohta asju. Ütles, et tahtis isegi kord kunstnikuks saada, aga polnud piisavalt hea. Maitea, kas kellelgi veel tuleb sellega meelde mõni kuulus ajalooline isik?
Lugesin raamatut vaheldumisi eesti ja inglise keeles ja mõlemad olid täitsa loetavad. Küll peab ütlema, et sigaret on ikka veel sigaret ja sigarett pole lubatud (kes iganes eestikeelses raamatus õigekirja eest vastutas, paistis teisti arvavat).
Praegu mõtlen et näe, huvitav, selle raamatu pealkiri sisaldab koma. See polegi üldse tavaline. Raamatute ja laulude pealkirjades tavaliselt pole koma.
Kommentaarid
Postita kommentaar