Otse põhisisu juurde

Mai

Filmid 

Süü on tähtedel / The fault in our stars
Päris iga minutit ei näinud, kui nüüd aus olla, aga suuremat osa. Raske öelda midagi, eks ta mase oli. Mulle meeldis see noormeesnäitleja.

Ettelugeja / The Reader
Arvasin alati, et see film on mingist muust asjast. II maailmasõja järgne aeg Saksamaal ja minevikuvarjud, aga see on tegelikult taust ainult. Põhiasi on üksikisik ja see, mis talle olulisim on. Kate Winslet kehastab naist, kes oli koonduslaagris valvur. Ühtlasi tema Oscari-roll (kuigi ilmselt olid selle väärilised ka mitu eelmist). 

Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga
Suurepärane jaburus. Kes vähegi teab Eurovisioonist midagi, saab veel paremini aru, milles nali on ja millised väiksed naljad on sinna sisse peidetud. Dan Stevens on omaette ooperist. Lion of love, maivõi.

Siin viide filmile tänavuselt Eurovisioonilt. 


Raamatud 

Õhtupoolikud Emilyga
Vanakooli stiilis raamat. Naiivne on ka vist see sõna. See võib ärritada, aga ei pruugi. Mul tuli vahepeal "Väike maja preerias" meelde. Tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga ümbruse USA-s, aga kohati see ununeb. Emily, kellele pealkirjas viidatakse, on Emily Dickinson, värvikas tegelaskuju. Ladus värk, lugeda huvitav iseenesest. Ja kuna mingi 500 lk paks, siis kohe otsa ka ei saa.

Eleanor & Park
Tähelepanu pälvinud noortekirjandus. Mulle ka meeldis. Eleanor on koolis uus, Park on kogu elu selles kohas elanud. Nende tutvus algab bussis, kus nad kõrvuti istuvad. On viiteid muusikale ja koomiksitele (aastast 1986, sest siis toimub tegevus). Mõned kohad on, mis ei tundu eriti realistlikud, aga neid annab loogiliselt ära seletada, kui tahta. 

Looking for Alaska
Tõenäoliselt tulevane noortekirjanduse klassik, sihuke ajatu stiiliga. Ei saaks aru, mis ajal tegevus toimub, kui paaril korral ei mainitaks mobiiltelefone. Vahepeal on nagu "Kuristik rukkis", sealhulgas need asjad, mis paljusid "Kuristiku" juures närvi ajavad (nt vaimukusele püüdlevad tegelased). Tavapärasest erinev ülesehitus, meenutab natuke Donna Tartti "Salajast ajalugu". 

Tinderikooma
Eesti raamat aastast 2021. Pealkiri oli intrigeeriv, seepärast võtsin. Kusagil 50. lehekülje kandis mõtlesin, kas pooleli jätta, sest sedasorti vaimukas stiil mulle kuidagi ei istunud. Lugesin edasi ja läks vist natuke paremaks. Või harjusin lihtsalt ära. Peategelane on tütarlaps, kes tuleb Tartusse ülikooli. Paari esimese nädala jooksul juhtuvad temaga mõned asjad. Oleks võinud tegelikult vähe paksem raamat olla, praegu tundus natuke kiirustatud see värk.

Surnud hinged
Sihuke klassikaline kohustusliku kirjanduse raamat, kus on täpselt see ülesehitus, et kui mingi uus tegelane sisse tuleb, siis teda kohe kirjeldatakse siit- ja sealtpoolt, kohti kirjeldatakse palju, vahepeal on õpetlikud moraalisõnad, vaimukused. Ühesõnaga saan aru, miks see oli teedrajav teos, aga endal  ülisuurt vaimustust ei tekkinud.

Janu on kõikidel üks
Kristiina Ehini viimatine luulekogu. See oli hea, ma arvan, peamiselt ühiskonnakriitiline. Aga natuke meenutas ka Mats Traadi "Harala elulugusid" kohati. Umbes et see Ants tagakülast oli kõvera nina ja hella südamega ja sattus külakooli õpetajaks. Ehin kirjutab oma sugulastest siin nimelt. Aga, nagu nimigi ütleb, ka sellest, et ole sa ükskõik kes, janu on kõikidel üks.

2 neist raamatuist on tegelikult hoopis kuulatud. Ööbiku taustaks või midagi. 

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...