Otse põhisisu juurde

Mai

Filmid 

Süü on tähtedel / The fault in our stars
Päris iga minutit ei näinud, kui nüüd aus olla, aga suuremat osa. Raske öelda midagi, eks ta mase oli. Mulle meeldis see noormeesnäitleja.

Ettelugeja / The Reader
Arvasin alati, et see film on mingist muust asjast. II maailmasõja järgne aeg Saksamaal ja minevikuvarjud, aga see on tegelikult taust ainult. Põhiasi on üksikisik ja see, mis talle olulisim on. Kate Winslet kehastab naist, kes oli koonduslaagris valvur. Ühtlasi tema Oscari-roll (kuigi ilmselt olid selle väärilised ka mitu eelmist). 

Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga
Suurepärane jaburus. Kes vähegi teab Eurovisioonist midagi, saab veel paremini aru, milles nali on ja millised väiksed naljad on sinna sisse peidetud. Dan Stevens on omaette ooperist. Lion of love, maivõi.

Siin viide filmile tänavuselt Eurovisioonilt. 


Raamatud 

Õhtupoolikud Emilyga
Vanakooli stiilis raamat. Naiivne on ka vist see sõna. See võib ärritada, aga ei pruugi. Mul tuli vahepeal "Väike maja preerias" meelde. Tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga ümbruse USA-s, aga kohati see ununeb. Emily, kellele pealkirjas viidatakse, on Emily Dickinson, värvikas tegelaskuju. Ladus värk, lugeda huvitav iseenesest. Ja kuna mingi 500 lk paks, siis kohe otsa ka ei saa.

Eleanor & Park
Tähelepanu pälvinud noortekirjandus. Mulle ka meeldis. Eleanor on koolis uus, Park on kogu elu selles kohas elanud. Nende tutvus algab bussis, kus nad kõrvuti istuvad. On viiteid muusikale ja koomiksitele (aastast 1986, sest siis toimub tegevus). Mõned kohad on, mis ei tundu eriti realistlikud, aga neid annab loogiliselt ära seletada, kui tahta. 

Looking for Alaska
Tõenäoliselt tulevane noortekirjanduse klassik, sihuke ajatu stiiliga. Ei saaks aru, mis ajal tegevus toimub, kui paaril korral ei mainitaks mobiiltelefone. Vahepeal on nagu "Kuristik rukkis", sealhulgas need asjad, mis paljusid "Kuristiku" juures närvi ajavad (nt vaimukusele püüdlevad tegelased). Tavapärasest erinev ülesehitus, meenutab natuke Donna Tartti "Salajast ajalugu". 

Tinderikooma
Eesti raamat aastast 2021. Pealkiri oli intrigeeriv, seepärast võtsin. Kusagil 50. lehekülje kandis mõtlesin, kas pooleli jätta, sest sedasorti vaimukas stiil mulle kuidagi ei istunud. Lugesin edasi ja läks vist natuke paremaks. Või harjusin lihtsalt ära. Peategelane on tütarlaps, kes tuleb Tartusse ülikooli. Paari esimese nädala jooksul juhtuvad temaga mõned asjad. Oleks võinud tegelikult vähe paksem raamat olla, praegu tundus natuke kiirustatud see värk.

Surnud hinged
Sihuke klassikaline kohustusliku kirjanduse raamat, kus on täpselt see ülesehitus, et kui mingi uus tegelane sisse tuleb, siis teda kohe kirjeldatakse siit- ja sealtpoolt, kohti kirjeldatakse palju, vahepeal on õpetlikud moraalisõnad, vaimukused. Ühesõnaga saan aru, miks see oli teedrajav teos, aga endal  ülisuurt vaimustust ei tekkinud.

Janu on kõikidel üks
Kristiina Ehini viimatine luulekogu. See oli hea, ma arvan, peamiselt ühiskonnakriitiline. Aga natuke meenutas ka Mats Traadi "Harala elulugusid" kohati. Umbes et see Ants tagakülast oli kõvera nina ja hella südamega ja sattus külakooli õpetajaks. Ehin kirjutab oma sugulastest siin nimelt. Aga, nagu nimigi ütleb, ka sellest, et ole sa ükskõik kes, janu on kõikidel üks.

2 neist raamatuist on tegelikult hoopis kuulatud. Ööbiku taustaks või midagi. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Alex Schulman "Bränn alla mina brev"

Üks neid harvu juhuseid, kus vaatasin kõigepealt filmi ja seejärel lugesin raamatut. 2022. aasta film  jättis täitsa hea mulje, mitu tuttavat näitlejat mängis ka. Raamatu jutustaja on Alex Schulman ise, kes ühe järjekordse peretüli käigus mõistab, et temas on mingi arusaamatu päritoluga raev, mis ähvardab ta perekonna lõhkuda. Ta läheb teraapiasse, kus ülesjoonistatud suguvõsa suhete skeemilt ilmneb, et suguvõsa võtmeisikuid ja ehk ka võti raevu mõistmiseks on Alexi vanaisa Sven Stolpe. Tähtis tegelane on ka Sveni abikaasa ja Alexi vanaema Karin Stolpe (tema on raamatu kaanel). Tegevus toimub 3 ajas: 2018. aastal, kus Schulman oma vanavanemate lugu uurib, 1988. aastal, kus meenutab seiku vanavanemate juures olemisest 12-aastase poisina, ja 1932. aastal, kus areneb armastuslugu Karini ja noore kirjaniku Olof Lagercrantzi vahel. Nii Sven ja Karin Stolpe kui Olof Lagercrantz on ajaloolised isikud. Sven ja Olof olid kirjanikud, Karin tõlkija. (Olofi poeg on näiteks see David Lagercrant...