Otse põhisisu juurde

Mai

Filmid 

Süü on tähtedel / The fault in our stars
Päris iga minutit ei näinud, kui nüüd aus olla, aga suuremat osa. Raske öelda midagi, eks ta mase oli. Mulle meeldis see noormeesnäitleja.

Ettelugeja / The Reader
Arvasin alati, et see film on mingist muust asjast. II maailmasõja järgne aeg Saksamaal ja minevikuvarjud, aga see on tegelikult taust ainult. Põhiasi on üksikisik ja see, mis talle olulisim on. Kate Winslet kehastab naist, kes oli koonduslaagris valvur. Ühtlasi tema Oscari-roll (kuigi ilmselt olid selle väärilised ka mitu eelmist). 

Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga
Suurepärane jaburus. Kes vähegi teab Eurovisioonist midagi, saab veel paremini aru, milles nali on ja millised väiksed naljad on sinna sisse peidetud. Dan Stevens on omaette ooperist. Lion of love, maivõi.

Siin viide filmile tänavuselt Eurovisioonilt. 


Raamatud 

Õhtupoolikud Emilyga
Vanakooli stiilis raamat. Naiivne on ka vist see sõna. See võib ärritada, aga ei pruugi. Mul tuli vahepeal "Väike maja preerias" meelde. Tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga ümbruse USA-s, aga kohati see ununeb. Emily, kellele pealkirjas viidatakse, on Emily Dickinson, värvikas tegelaskuju. Ladus värk, lugeda huvitav iseenesest. Ja kuna mingi 500 lk paks, siis kohe otsa ka ei saa.

Eleanor & Park
Tähelepanu pälvinud noortekirjandus. Mulle ka meeldis. Eleanor on koolis uus, Park on kogu elu selles kohas elanud. Nende tutvus algab bussis, kus nad kõrvuti istuvad. On viiteid muusikale ja koomiksitele (aastast 1986, sest siis toimub tegevus). Mõned kohad on, mis ei tundu eriti realistlikud, aga neid annab loogiliselt ära seletada, kui tahta. 

Looking for Alaska
Tõenäoliselt tulevane noortekirjanduse klassik, sihuke ajatu stiiliga. Ei saaks aru, mis ajal tegevus toimub, kui paaril korral ei mainitaks mobiiltelefone. Vahepeal on nagu "Kuristik rukkis", sealhulgas need asjad, mis paljusid "Kuristiku" juures närvi ajavad (nt vaimukusele püüdlevad tegelased). Tavapärasest erinev ülesehitus, meenutab natuke Donna Tartti "Salajast ajalugu". 

Tinderikooma
Eesti raamat aastast 2021. Pealkiri oli intrigeeriv, seepärast võtsin. Kusagil 50. lehekülje kandis mõtlesin, kas pooleli jätta, sest sedasorti vaimukas stiil mulle kuidagi ei istunud. Lugesin edasi ja läks vist natuke paremaks. Või harjusin lihtsalt ära. Peategelane on tütarlaps, kes tuleb Tartusse ülikooli. Paari esimese nädala jooksul juhtuvad temaga mõned asjad. Oleks võinud tegelikult vähe paksem raamat olla, praegu tundus natuke kiirustatud see värk.

Surnud hinged
Sihuke klassikaline kohustusliku kirjanduse raamat, kus on täpselt see ülesehitus, et kui mingi uus tegelane sisse tuleb, siis teda kohe kirjeldatakse siit- ja sealtpoolt, kohti kirjeldatakse palju, vahepeal on õpetlikud moraalisõnad, vaimukused. Ühesõnaga saan aru, miks see oli teedrajav teos, aga endal  ülisuurt vaimustust ei tekkinud.

Janu on kõikidel üks
Kristiina Ehini viimatine luulekogu. See oli hea, ma arvan, peamiselt ühiskonnakriitiline. Aga natuke meenutas ka Mats Traadi "Harala elulugusid" kohati. Umbes et see Ants tagakülast oli kõvera nina ja hella südamega ja sattus külakooli õpetajaks. Ehin kirjutab oma sugulastest siin nimelt. Aga, nagu nimigi ütleb, ka sellest, et ole sa ükskõik kes, janu on kõikidel üks.

2 neist raamatuist on tegelikult hoopis kuulatud. Ööbiku taustaks või midagi. 

Kommentaarid

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...