Jalgpalli EM algas. Võtsin turniiritabeli ja panin omavahel võistlema riikide hümnid. Sest mängu alguses hümni laulmise vaatamine on minu lemmikumaid osi jalgpallimängust.
Kõigepealt mängud alagruppides (peale vajutades läheb suuremaks):
Edasipääsenud on rohelised.
Ja siis väljakukkumismängude voor:
See, et Šotimaa ja Rootsi juba veerandfinaalis vastamisi läksid, oli muidugi üsna raske (sest Rootsi on minu vana lemmik), aga andsin seekord võidu Šotimaale, sest tundus, et staadionil kuulamise mõttes on see ägedam. Torupill ja üle väljade kaikuvad paatoslikud helid. Ühtlasi see ei kõla nagu tüüpiline hümn.
Teine vana lemmik Hispaania jõudis ka kullaheitlusse (kuigi peab ütlema, et raske on leida sellest heas tempos versiooni, kord on liiga aeglane, siis jälle liiga kiire).
Pronksimatšis kohtunud Belgia ja Poola on üsna eriilmelised. Poolale tõi võidu lõbusus (ja see, et olen kaunis palju suusahüppeid vaadanud, seal kuuleb seda).
Ühtlasi vedas kõigil neil, et Islandit pole, siis oleks hümnide võistlus ära jäänud. Aga loodan, et päris turniiril keegi selgi korral Islandit teeb, olgu ta siis Wales, Soome või Põhja-Makedoonia. Sest nagu ütles kord Allar Levandi (oli vist), spordis tahame ikka seda näha, kuidas väiksem suuremale kere peale annab.
