Linnaraamatukogu jagas septembris taaskord aastaaja lugemisbingot. Olin sedakorda täitmisel vähemedukas kui suvel, aga (väikse avansiga) sain ühe rea ikka täis.
Tühi bingo:
Ja nii palju, kui täis sain:
Suhteliselt raskesti loetaval pildil (peale vajutades läheb suuremaks) on täis saadud keskmine horisontaalrida.
Sõnasse "õudus" suhtusin üsna vabalt ja asetasin sinna alla Matt Haigi raaamatu "Poiss nimega Jõulud". Kuigi lasteraamat, siis illustratsioonid ja lugu ise olid kohati väheke õudsed.
Dostojevski "Valgete ööde" kohta arvasin ette, et meeldib. Väga meeldis. Dostojevski on ikka asja pärast Dostojevskiks saanud.
Komm või pomm peaks tähistama vaba valikut. "Portuguese irregular verbs" on Alexander McCall Smithi muhelemapanev teos (üks paljudest) - väga stiilse pealkirjaga + audioraamatuga, mida loeb Hugh Laurie.
Õnneks neid autoreid, kes minust vanemad on, pole veel raske leida. Sedakorda sattus Lilli Promet raamatuga "Primavera".
Nüüd see avansiosa. Vikram Sethi "Tasavägine muusika" on mul tegelikult veel pooleli. Noh, ikka väga pooleli, kusagil kolmandiku peal. Teda hakkasin spetsiaalselt sellepärast lugema, et toda rida täis saada. Panin aga Google'isse "books about music" ja sealt ta tuli.
Aga väljaspool täissaadud rida on "Ali ja Nino" ruudust "raamatukogu raamat" üks huvitav teos.
Kommentaarid