Otse põhisisu juurde

101 aastat

Täna möödub 101 aastat I maailmasõja lõpust. Naljakas et rohkem kui 100 aastat, see ei tundu nii ülikauge sündmus. Igasugu raamatukirjutajaile ja filmitegijaile on II maailmasõda siiski rohkem allikaks olnud. Eks kaasajale lähemal olevad asjad ole ikka inimestele lähemal. 

Igal juhul, ma vaatasin siin üle mõningad kultuurikandjad, kus tegevus I maailmasõja ajal (või eel) toimub. 

Läänerindel muutuseta
I maailmasõja klassika, ma ütlen. Mitte et mul väga meeles oleks, mis seal täpsemalt toimus, aga see vist on selline raamat, kus ei peagi mäletama, sest asja idee on Remarque'i puhul nagunii selge. Peategelase nimi oli Paul Bäumer, muide. Mitte ühtegi kellukest ei helista.

Birdsong (Linnulaul)
Seda olen nii raamatuna lugenud kui seriaalina näinud. Tegevus on enne I ms ja selle ajal. Kunagi kirjutasin pikemalt siin. Sihuke kah klassikaline värk pigem, väga suured teemad. Seriaalis mängivad Eddie Redmayne, Matthew Goode ja veel mitu kuulsat nime. Ja 2003. aastal BBC korraldatud küsitluses The Big Read, kus otsiti ühendkuningriiklaste armastatuimat romaani, sai "Birdsong" 13. koha ("Vihurimäe" järel muide). 

Clemence Poesy ja Eddie Redmayne "Linnulaulus"

Kärsitu süda
Vaevalt see on esimene raamat, mis meelde tuleb, kui Stefan Zweigi mainida. Tegevus toimub I ms eelõhtul ja peategelane on üks noormees, kes tutvub rikka ratastoolis tüdrukuga. Sihuke pisut rõhuv melodraama, kui mu mälu ei peta. 

Parade's End (Paraadi lõpp)
Raamatuid pole lugenud, aga seriaal tuli ETV pealt, kui meenutati 100 aasta möödumist I ms algusest. Tegevus toimub I ms eel ja ajal. Peategelased on üks mees ja kaks naist. See juba annab mõne vihje. Siis tuleb sõda ja muudab perspektiivi natuke. 

Rebecca Hall, Benedict Cumberbatch, Adelaide Clemens
"Paraadi lõpus"

Testament of Youth
Mul on tunne, et see film tehti ka I ms alguse 100. aastapäeva tarbeks. Jällegi raamatu põhjal. Peategelane on Vera Brittain, hilisem kuulus patsifist. Film suuresti ongi sellest, mis juhtus, et temast patsifist sai. Otsest sõjategevust praktiliselt ei näita, suurem osa ajast on väga ilus vaadata. Maitea, kes see on, kelle tööd siis kiitma peab, kui filmis on palju ilusaid vaateid? Peaosalist kehastavat Alicia Vikanderit võib ka kiita - kogu aeg on usutav.

Õhuline Alicia Vikander. Maitea, kuidas see film
ühelegi kostüümiauhinnale ei kandideerinud,
hiiglailusad rõivad olid

Crimson Field
BBC 6-osaline seriaal. Ma ei tea, kas juhuslik, aga televisiooni tuli 2014. aastal. Tegevus toimub Prantsusmaal asuvas Briti hospidalis. Jällegi sõjategevust ei näita, tegelased on arstid ja õed peamiselt. Väga palju pulbitseb pinna all, sest sõjaväehaigla pole just koht, kus endale ülidramaatiliseks muutumist lubada saaks. Maitea, mitu korda ma juba sõna klassikaline olen siin kasutanud, aga tahaks veelkord kasutada. 

Vaat kui armsad.

Downton Abbey
Mille muuga ikka lõpetada. Downton Abbey 1. hooaeg lõpeb majaisanda pühaliku teadaandega, et nüüd ollakse Saksamaaga sõjas. Järgnev hooaeg (minu lemmik ühtlasi) toimub suuresti I ms ajal. Muuhulgas osalevad mitu majaelanikku sõjas, peahäärber muudetakse ajutiselt sõdurite taastusravihaiglaks ja paar majasviibijat haigestuvad sõja järel Hispaania grippi. See on hea draama. 

Siin vist toimus valvelseisak sõja lõpu puhul.

Kohatu nali, aga tegelikult mulle puhtalt visuaalses mõttes meeldib I ms rohkem kui II, sest seal neil olid veel need plekist kiivrid. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Ewald Arenz "Armastus halbadel aegadel"

Harv ja huvitav nähtus – meesterahva kirjutatud armastuslugu. Viiekümnele lähenev Clara kohtub neljakümnele läheneva Eliasega. Clara on juba aastaid lesk, aga polnud mehe eluajal abielus kõige õnnelikum, Eliasel on kirjade järgi lubadusteta suhe ühe Veraga. Pildil figureerivad veel Clara arstist vend ja dementne ema, Eliase peaaegu täiskasvanud tütar.  Eks ma hakkan nüüd jälle pihta oma tavapärase jutuga saksa keelest tõlgitud raamatute kohta. Need on teistmoodi kui inglise keelest tõlgitud. Kohati on midagi nagu kummalist, teisalt on midagi sellist, mis tuleb märksa tuttavam ette kui ingliskeelsest maailmast pärinevate raamatute puhul. Ju on 700 aastat saksa kultuuriruumis elamist ikka mõju avaldanud. Ja tõlked saksa keelest pole ka eales nii kohmakad kui tõlked inglise keelest. Ehk on saksa keelest eesti keelde tõlkimine juba algpunktis mõnevõrra loomulikum (loogilisem?). See on lihtne lugu tegelikult. Sellest, mis on lihtne ja mis keeruline. Kas lähtuda sellest, mis on lihtne, v...