Pea kuklas sellepärast, et majad on kõrged. Ja paljud neist majadest on kirikud. Umbes nii paljud, et kui kesklinnas ühest kirikust välja tuled, siis näed juba teist. Ja hiljem samasse kohta sattudes märkad, et nende kahe vahel on veel üks. Kirikute sisemus tundub luteri kirikuga harjunule ikka ülimalt kullatud ja ülekuhjatud. Kulda ja karda vaadata saab turist täitsa ilma rahata.
Kaunis Votivkirche. Selle juures asuvas pargis armastas Freud istumas käia. Seeärast anti pargile tema nimi ka. |
Habsburgide ja nende aja vaim hõljub ikka veel tuntavalt linna vahel. Paleesid on iga nurga peal. Näiteks lähed hambaarsti juurde ja leiad, et arsti sildi kõrval on uksel ka silt, et tegemist on mingi paleega. Need paleed, mõistagi, on mingid suvakate rikaste kunagised linnakorterid, "tagasihoidlikud", mitu tükki reas.
Lisaks on pärispaleed - keset linna Hofburg, kesklinna lähedal Belvedere ja natuke eemal Schönbrunn. Kõik jubeilusad ja nii suured, et pead natuke aega vaatama, et päriselt hoomata, misasi see kõik kokku on. Tekib küsimus, miks neil nii tohutu suuri paleesid ja aedu vaja oli. Tegelikult tean küll miks, ja, ärge saage valesti aru, ma ei pane neid ka sugugi pahaks, vastupidi. Lihtsalt küsimus tekib.
Pilvine Belvedere. Siin oli hekk, muide, pügamata. Just saying. |
Tähtsate tegelaste hiilgus jätkus ka pärast surma. Habsburgide hauakambris võis näha kuidas.
See on ainult üks pisike detail ühest üüratust hauamonumendist. |
Viinis on palju klassikalisi muuseume. Vaatadki, kuidas kunnid elasid, millises toas millise taldriku pealt millise noa ja kahvliga sõid, millises voodikeses magasid ja millises kempsus käisid. Hariv, huvitav ja kohati üllatav.
Kunstimuuseumid sisaldavad muuhulgas nii kuulsaid nimesid, et isegi sellel tuleb tuttav ette, kes kunstiajalugu ainult kaugelt nuusutanud (loe: mina). Monet', Gauguini, Rubensi, Picasso ja mitme teise kunsttükke on näituseks. Kohaliku mehe Klimti "Suudlus" jäi sedakorda küll vaatamata.
Need Degas' tantsivad tüdrukud olid näiteks 11.klassi ajalooõpikus. Ega tollal väga mõelnud, et see maal kusagil ka füüsiliselt olemas on. Sihuke pisike. |
Poppe muuseume on ka. Madame Tussaud' oma näiteks. |
Raamatunohikule teeb rõõmu kunagise õukonnaraamatukogu suur saal. Rõdukorruse ja redelitega, maast laeni vanu kauniköitelisi raamatuid täis. |
Kaasaegse Viini kõige kuulsam maja Hundertwasserhaus. Arhitekt Hundertwasser oli teravmeelne mees. |
Loomaaias maganud panda oli ka teravmeelne. Kaelkirjakud õnneks ei maganud. |
Aga koaala magas ka. |
Kommentaarid