Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2017 II poolfinaal

Niisiis. Kuidas tihti juhtub, et II poolfinaali lood on nagu märksa normaalsemad. Seekord ka. Huvitav, loositud värk ju.

10. Close to Infinity & Ian Karell - Sounds like home
Meeleolukas laul. Aga see räpiosa meeldib mulle rohkem kui lauluosa. Kõik kokku on kuidagi kohmakas.

9. Alvistar Funk Association - Make love not war
Ahaa, vana Eurovisioonitrikk nimetada ära mõned või kõik osalevad riigid. Nooh, okei, maitea, mis mõte sel on. Muu osa peale sõnade on üsna meeldivalt õhuline siin loos.

8. Koit ja Laura - Verona
Meeslaulja jõuab aina lähemale nilbeks vanameheks muutumisele. Ja mõelda, et tegelikult ta ei ole halb laulja. Kui õigeid asju laulab, on väga kõva laulja. Ja tema kõrged noodid on kahtlemata paremad kui Joala hääl. See laul on eurovisioonilikult igav, aga nende õnneks ka natuke meeldejääv.

7. Antsud - Vihm
Ei pane üldse seda laulu pahaks, aga mul on tunne, et ainuke koht, kus ma viitsiksin seda kuulata, oleks mingi selle bändi kontsert näiteks. Sihuke laul, mida esitatajatel endil on kindlasti lahe esitada. Alumist häält laulev naishääl on ka lahe.

6. Kerli - Spirit Animal
Mugavate pükstega poistel on mõnus teha eurolavadel tihti nähtavat taidlusshow'd. Laul on sihuke tänapäevane agressiivne popmuusika, mida mina vabatahtlikult ei kuula. Aga Kerli puhul mulle meeldib, et teda ei koti kas mingi mina või mõni Marju Öökull teda kuulame või kas meile meeldib, ta teeb ikka.

5. Almost Natural - Electric
Kui see laul tuleks raadiost, siis ma ei keeraks mujale. Laulja hääl ja see, mis muusikas taustal toimus, olid täitsa nitševoo.

4. Liis Lemsalu - Keep running
Eks ta pophiti moodi on küll. Aga ongi sihuke tapeedi moodi, millesarnaseid võib palju siin ja seal kuulda.

3. Daniel Levi - All I need
Hmm. See on ju täitsa kena laul, tõesti täitsa kena. Mulle meeldib, et ta ülikonnas on, aga seda oleks rohkem näha, kui efekte natuke maha tõmmata.

2. Rasmus Rändvee - This love
Oh. See laul mulle meeldib. Vähemalt omapärasem kui mõni. Natuke nagu "Play". Huvitav, kas see on koreograafia või on need spontaansed liigutused? Ilmselt koreograafia, mis peab välja nägema nagu spontaansed liigutused. Ewert võiks ise seda laulda, siis oleks veel parem.

1. Angeelia - We ride with our flow
See on jälle sealt osakonnast, et  küll sulle ikka meeldivad need uina-muina laulud. Meeldivad jah. On ju ilus lugu. +1 Andres Kõpperi eest. Siin on tema käekirja isegi kuulda ma ütleksin.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...