Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2017 II poolfinaal

Niisiis. Kuidas tihti juhtub, et II poolfinaali lood on nagu märksa normaalsemad. Seekord ka. Huvitav, loositud värk ju.

10. Close to Infinity & Ian Karell - Sounds like home
Meeleolukas laul. Aga see räpiosa meeldib mulle rohkem kui lauluosa. Kõik kokku on kuidagi kohmakas.

9. Alvistar Funk Association - Make love not war
Ahaa, vana Eurovisioonitrikk nimetada ära mõned või kõik osalevad riigid. Nooh, okei, maitea, mis mõte sel on. Muu osa peale sõnade on üsna meeldivalt õhuline siin loos.

8. Koit ja Laura - Verona
Meeslaulja jõuab aina lähemale nilbeks vanameheks muutumisele. Ja mõelda, et tegelikult ta ei ole halb laulja. Kui õigeid asju laulab, on väga kõva laulja. Ja tema kõrged noodid on kahtlemata paremad kui Joala hääl. See laul on eurovisioonilikult igav, aga nende õnneks ka natuke meeldejääv.

7. Antsud - Vihm
Ei pane üldse seda laulu pahaks, aga mul on tunne, et ainuke koht, kus ma viitsiksin seda kuulata, oleks mingi selle bändi kontsert näiteks. Sihuke laul, mida esitatajatel endil on kindlasti lahe esitada. Alumist häält laulev naishääl on ka lahe.

6. Kerli - Spirit Animal
Mugavate pükstega poistel on mõnus teha eurolavadel tihti nähtavat taidlusshow'd. Laul on sihuke tänapäevane agressiivne popmuusika, mida mina vabatahtlikult ei kuula. Aga Kerli puhul mulle meeldib, et teda ei koti kas mingi mina või mõni Marju Öökull teda kuulame või kas meile meeldib, ta teeb ikka.

5. Almost Natural - Electric
Kui see laul tuleks raadiost, siis ma ei keeraks mujale. Laulja hääl ja see, mis muusikas taustal toimus, olid täitsa nitševoo.

4. Liis Lemsalu - Keep running
Eks ta pophiti moodi on küll. Aga ongi sihuke tapeedi moodi, millesarnaseid võib palju siin ja seal kuulda.

3. Daniel Levi - All I need
Hmm. See on ju täitsa kena laul, tõesti täitsa kena. Mulle meeldib, et ta ülikonnas on, aga seda oleks rohkem näha, kui efekte natuke maha tõmmata.

2. Rasmus Rändvee - This love
Oh. See laul mulle meeldib. Vähemalt omapärasem kui mõni. Natuke nagu "Play". Huvitav, kas see on koreograafia või on need spontaansed liigutused? Ilmselt koreograafia, mis peab välja nägema nagu spontaansed liigutused. Ewert võiks ise seda laulda, siis oleks veel parem.

1. Angeelia - We ride with our flow
See on jälle sealt osakonnast, et  küll sulle ikka meeldivad need uina-muina laulud. Meeldivad jah. On ju ilus lugu. +1 Andres Kõpperi eest. Siin on tema käekirja isegi kuulda ma ütleksin.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...