Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2017 II poolfinaal

Niisiis. Kuidas tihti juhtub, et II poolfinaali lood on nagu märksa normaalsemad. Seekord ka. Huvitav, loositud värk ju.

10. Close to Infinity & Ian Karell - Sounds like home
Meeleolukas laul. Aga see räpiosa meeldib mulle rohkem kui lauluosa. Kõik kokku on kuidagi kohmakas.

9. Alvistar Funk Association - Make love not war
Ahaa, vana Eurovisioonitrikk nimetada ära mõned või kõik osalevad riigid. Nooh, okei, maitea, mis mõte sel on. Muu osa peale sõnade on üsna meeldivalt õhuline siin loos.

8. Koit ja Laura - Verona
Meeslaulja jõuab aina lähemale nilbeks vanameheks muutumisele. Ja mõelda, et tegelikult ta ei ole halb laulja. Kui õigeid asju laulab, on väga kõva laulja. Ja tema kõrged noodid on kahtlemata paremad kui Joala hääl. See laul on eurovisioonilikult igav, aga nende õnneks ka natuke meeldejääv.

7. Antsud - Vihm
Ei pane üldse seda laulu pahaks, aga mul on tunne, et ainuke koht, kus ma viitsiksin seda kuulata, oleks mingi selle bändi kontsert näiteks. Sihuke laul, mida esitatajatel endil on kindlasti lahe esitada. Alumist häält laulev naishääl on ka lahe.

6. Kerli - Spirit Animal
Mugavate pükstega poistel on mõnus teha eurolavadel tihti nähtavat taidlusshow'd. Laul on sihuke tänapäevane agressiivne popmuusika, mida mina vabatahtlikult ei kuula. Aga Kerli puhul mulle meeldib, et teda ei koti kas mingi mina või mõni Marju Öökull teda kuulame või kas meile meeldib, ta teeb ikka.

5. Almost Natural - Electric
Kui see laul tuleks raadiost, siis ma ei keeraks mujale. Laulja hääl ja see, mis muusikas taustal toimus, olid täitsa nitševoo.

4. Liis Lemsalu - Keep running
Eks ta pophiti moodi on küll. Aga ongi sihuke tapeedi moodi, millesarnaseid võib palju siin ja seal kuulda.

3. Daniel Levi - All I need
Hmm. See on ju täitsa kena laul, tõesti täitsa kena. Mulle meeldib, et ta ülikonnas on, aga seda oleks rohkem näha, kui efekte natuke maha tõmmata.

2. Rasmus Rändvee - This love
Oh. See laul mulle meeldib. Vähemalt omapärasem kui mõni. Natuke nagu "Play". Huvitav, kas see on koreograafia või on need spontaansed liigutused? Ilmselt koreograafia, mis peab välja nägema nagu spontaansed liigutused. Ewert võiks ise seda laulda, siis oleks veel parem.

1. Angeelia - We ride with our flow
See on jälle sealt osakonnast, et  küll sulle ikka meeldivad need uina-muina laulud. Meeldivad jah. On ju ilus lugu. +1 Andres Kõpperi eest. Siin on tema käekirja isegi kuulda ma ütleksin.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...