Otse põhisisu juurde

Veelkord Eurovisioonist

Seekord natuke üldisemalt. Eelmist postitust kirjutades hakkasin mõtlema, mis laulud need siis on, mida mingil hetkel olen väga headeks lugudeks pidanud ja mida veel aastaid hiljem mäletan. Välismaised Eurovisiooni lood ma mõtlen (sest "Kaelakee häält" ja "Nagu merelainet" mäletan ja fännan ilmselgelt).

Niisiis, mõned väljapaistvad lood suure lauluvõistluse lähemast minevikust. ("Sagapo" jäi seekord välja.)
  • 2000.aasta Läti esindaja "My Star" ansamblilt Brainstorm.
    See on nii legendaarne lugu, et harva tuleb meelde teda Eurovisiooniga seostada. Tol aastal oli eurokal veel mitu head lugu. Venemaad esindas Alsou "Solo" ja Eestit Inese "Once in a lifetime". Kõik nimetatud jõudsid esineliku hulka, aga võitsid hoopis Taani onud. Mis Brainstormi veel puutub, siis hiljuti oli too laulja telekas ja õumaigaad, need tema kaksikutest pojad, kes alles olid põlvepikkused, on praegu nii suured, et ta teeb nendega koos bändi juba. 
  • 2003.aasta Belgia esindaja Urban Trad "Sanomi"
    Rahvuslike meeleoludega laul, mis minu mäletamist mööda oli väljamõeldud keeles. Eriti napikas värk - see laul sai 2.koha, 2 punkti võitjast taga. (Võitja oli "Everyway that I can" canned soup). 
  • 2003.aasta Norra esindaja Jostein Hasselgård "I'm not afraid to move on"
    2003.aasta seisuga nunnu poiss klaveriga, kes minu meelest oli ametilt lasteaiaõpetaja. Aastal 2016 on see ehk pisut imal kuulata, aga 13 aastat tagasi olin mina küll sihukese laulu jaoks just parajas eas. 4.koha sai.
  • 2007.aasta Gruusia esindaja Sopho Khalvashi "Visionary dream"
    Gruusia esimene Eurovisiooni-amps ja ma ütleks, et nad olid vaeva näinud. See laul on mul arvutis olemas, sest on jätkuvalt väga hea laul. 12.koht.
  • 2010 Serbia esindaja Milan Stanković "Ovo je Balkan"
    Kui on head tuju vaja, siis see on sinu lugu! Leelotamine ja tants, mis siin käivad, on lõunamaiselt lõbusad. 13.koha lugu.
  • 2011 Serbia esindaja Nina "Čaroban"
    See oli mul lausa noodikäimari peal mõnda aega, sihuke hea energiline kõnni peal kuulata. Laul räägib sellest, kui hea mees on sellel naisel. Lavaline värk oli ka neil lahe, 60ndate stiilis. 14.koha sai. 
  • 2011 Itaalia esindaja Raphael Gualazzi "Madness of love"
    Klaveriga onu koos ägeda bändiga laulab sihukest laulu, mida oleks tõesti meeleolukas kusagil kontserdil kuulata. Oo, see tuli lausa 2.kohale.
  • 2013.aasta Itaalia esindaja Marco Megnoni "L'Essenziale"
    Mäletan, et mulle meeldis see laul enne võistlust nähtud video põhjal. Live esitus oli ok, aga mitte päris vaimustav. Eks ta on sihuke romantiline mees romantilise lauluga. Kujutan ette, et paljusid jätab külmaks, aga mind jätab soojaks. Mulle meeldib itaalia keel laulus (kõnes üldse ei meeldi). 7.koha sai. Eesti ofkoors minu lemmiklugudele kunagi punkte ei anna.
  • 2013.aasta Norra esindaja Margaret Berger "I feed you my love"
    Ei saa ma aru, kuidas see laul ei võitnud. Oli liiga moodne? Noh, igal juhul kõva raadiohitt, kohe esimest korda kuuldes oli sihuke tunne et ohohohohoh, see on kümnesse. Oo, Eestigi on 3 punkti andnud. 4.koha laul. 
  • 2014.aasta Hollandi esindaja The Common Linnets "Calm after the storm"
    Hea kulgemise laul. Ja ometi üks laul, millele Eesti ka 12 punkti andis. Kokku sai 2.koha. Mulle meenutab pisut ansamblit The Weepies. 
Eelmisel aastal oli ka toredaid laule. See Läti huvitavat päritolu tüdruk lauluga "Love injected" ja Norra kauni meloodiaga ballaad "Monster in me" ja Austraalia dowhatyouwhatyouwhatyouwant-poiss. Nad võiks ka siia nimekirja lisada, aga ma ei viitsi praegu.

Kommentaarid

  1. Aitäh, et tuletasid meelde mõned armsad laulud. :) "Sagapo" eest ka, sest see toob mulle alati muige näole, you know, why. Aga samas oli sul seal selliseid laule nimetatud, mis mulle üldse ette ei tulnud, justkui polekski kunagi kuulnud ...

    VastaKustuta
  2. Jep, eks enamuse Eurovisiooni lauludega ongi nii, et tihti juba samal õhtul tundub, nagu poleks kunagi kuulnud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...