Otse põhisisu juurde

Aprilli lemmikud

See blogi siin pole raamatublogi ega kokandusblogi ega fotoblogi jne. Kui tahta teda kuhugi rühma panna, siis äärmisel juhul oleks ehk elustiiliblogiga tegemist. Huvitav kategooria, eksole. Nüüd tulebki üks postitus, mis elustiiliblogisse sobib. Aprilli lemmikud minu tõlgenduses on sihukesed asjad, millega aprillis meeldejäävalt kokku puutusin.

Lilled
Kevadlilled on lillede hulgas kõige meeleolukamad. Tulbid, nartsissid, sinililled. Praegu näen ühte suurt lilleseadet, kus on omavahel kaunilt ja hoogsalt kokku pandud krüsanteemid, liiliad, tulbid, gerberad ja mingid tillukeste valgete õitega lilled. Pea peab olema lahti, et uskuda mingite lillede kokkusobivust piisavalt, et hakata neid üldse kokku sättima. Muide, kui edevale mehele on vaja lillli kinkida, siis tuleb roosid võtta. Ükspäev kuulsin.

Telesaade 
Mina näiteks mängin reedeti "Kuldvillakut" kodus kaasa ja see on väga tore. Stuudiomängus ilmselt oleksin vilets, sest seal on kaks konkurenti ja rambivalgus.Ise saab ka kuldvillakuid lihtsasti luua, näiteks siin.

Raamat - Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Pole veel lõpuni lugenud, aga mulle meeldib, et seal toimub tegevus Stockholmis ja vahepeal mainitakse tegevuse sees ka tänavanimesid. Siis saab google mapsist järgi vaadata, mis koht on. Muidu olevat see raamat olnud müüduim raamat Rootsis mingil aastal. Sisu poolest on lihtsasti loetav naistekas.

Kohvik
Gustav võib olla ilusam nimi, aga Werner on iseenesest palju mõnusam. (Hm. Lugesin just, et selle Pirogovi hotelli nimeks saab Lydia. Huvitav, kas see on tasakaalustamaks kesklinnas asuvaid mehenimedega asutusi.)

Muusika
Mingi kord kaupsist väljudes kuulsin seal välisukse juures Norah Jonesi. Sellest ajast on mul desktopil meeldetuletus Norah Jonesi kuulata. Vahepeal ei tulnud lihtsalt meelde. Eelmine nädal kuulasin ka paari kuulsat laulu. "Don't know why" ja "Come away with me" ja "The Story" (filmist "Minu mustikakarva ööd").


Toit
Sellest on küll mitu aastat möödas ja pole mingit seost aprilliga, aga järsku tuli meelde, et kunagi oli Farmil väga hea kodujuust hapukoore ja maitserohelisega. Juba siis, kui seda veel tehti, sai seda osta enam-vähem Konsumist ainult, ja nüüd ei tehta enam üldse juba ammu :(

Viimati oli ta sihukeses pakis,
enne seda oli veel üks teistsugune
ümmargune pakk.

Seriaal 
"Sõbrad" on sihuke seriaal, mida praegu vaatan ja kus esinevate naljade peale vahepeal täitsa naeran. Vahepeal on aga järgmised laused ettearvatavad. Ühtlasi on huvitav tõdeda, et kui "Sõpru" mitte telekast koos reklaamiga vaadata, on ühe osa pikkus ainult mingi 22 minutit. Chandler M. Bing ftw.

Tööriist - Emaze
See on veel üks  internetiavarustes olev võimalus esitlusi teha. Lahe selle poolest, et seal saab esitlusi teha 3D-efektiga. Noh näiteks saad sihukese esitluse teha, mis liigub ringi galeriis ja iga slaid on üks maal seinal vms.

Arhitektuur (või veel üks raamat)
Ei, mitte uus Kvartal, vaid üks hiigelraamat, mille raamatupoe soodusmüügilt võileivahinna eest soetasin. "1000 lossi, kindlust ja paleed". Midagi ajaloo- või arhitektuurihuvilisele või lihtsalt sisemisele printsessile. Kirjasõnalise osa poolest seda raamatut just väga ei soovita, sest autor vahepeal suht udutab ja ajab mingit imelikku luulelist juttu, aga muidu on iga raamat, kus 1000 mõne valdkonna näidet sees, ju päris hea "andmebaas".

Tegevus - värvimine (pliiatsite, vildikatega)
Olen juba enam kui 10 aastat värvimissõber olnud, seega praegune värviraamatute hullus pole mulle ahaa-elamuseks, pigem on lihtsalt tore, et äkki värviraamatute valik nii palju suurem on. Laste värviraamatute koha on nagunii kleepsuraamatud suuresti üle võtnud. Võib-olla ma olen vanakooli ülemõtleja, aga kartus tuleb, et varsti lapsed oskavad ainult klaviatuuril kirjutada ja pliiatsit käes hoida ei suuda.

Mäng - Scrabble
Ausalt öelda meeldib mulle Scrabble'it kõige rohkem mängida iseendaga, siis tean kindlalt, mis on mängimise eesmärk. Pole oluline iga hinna eest midagi 3x sõna peale ära suruda, vaid mängu õnnestumist näitab pigem pikkade sõnade hulk mängulaual ja see, kui mäng peldikusse ei jookse, vaid mängulaual kaunilt hargneb. Aga muidugi võib vahepeal ka punktide peale mängida, on ka tore.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...