Otse põhisisu juurde

Aprilli lemmikud

See blogi siin pole raamatublogi ega kokandusblogi ega fotoblogi jne. Kui tahta teda kuhugi rühma panna, siis äärmisel juhul oleks ehk elustiiliblogiga tegemist. Huvitav kategooria, eksole. Nüüd tulebki üks postitus, mis elustiiliblogisse sobib. Aprilli lemmikud minu tõlgenduses on sihukesed asjad, millega aprillis meeldejäävalt kokku puutusin.

Lilled
Kevadlilled on lillede hulgas kõige meeleolukamad. Tulbid, nartsissid, sinililled. Praegu näen ühte suurt lilleseadet, kus on omavahel kaunilt ja hoogsalt kokku pandud krüsanteemid, liiliad, tulbid, gerberad ja mingid tillukeste valgete õitega lilled. Pea peab olema lahti, et uskuda mingite lillede kokkusobivust piisavalt, et hakata neid üldse kokku sättima. Muide, kui edevale mehele on vaja lillli kinkida, siis tuleb roosid võtta. Ükspäev kuulsin.

Telesaade 
Mina näiteks mängin reedeti "Kuldvillakut" kodus kaasa ja see on väga tore. Stuudiomängus ilmselt oleksin vilets, sest seal on kaks konkurenti ja rambivalgus.Ise saab ka kuldvillakuid lihtsasti luua, näiteks siin.

Raamat - Kajsa Ingemarsson "Väikesed kollased sidrunid"
Pole veel lõpuni lugenud, aga mulle meeldib, et seal toimub tegevus Stockholmis ja vahepeal mainitakse tegevuse sees ka tänavanimesid. Siis saab google mapsist järgi vaadata, mis koht on. Muidu olevat see raamat olnud müüduim raamat Rootsis mingil aastal. Sisu poolest on lihtsasti loetav naistekas.

Kohvik
Gustav võib olla ilusam nimi, aga Werner on iseenesest palju mõnusam. (Hm. Lugesin just, et selle Pirogovi hotelli nimeks saab Lydia. Huvitav, kas see on tasakaalustamaks kesklinnas asuvaid mehenimedega asutusi.)

Muusika
Mingi kord kaupsist väljudes kuulsin seal välisukse juures Norah Jonesi. Sellest ajast on mul desktopil meeldetuletus Norah Jonesi kuulata. Vahepeal ei tulnud lihtsalt meelde. Eelmine nädal kuulasin ka paari kuulsat laulu. "Don't know why" ja "Come away with me" ja "The Story" (filmist "Minu mustikakarva ööd").


Toit
Sellest on küll mitu aastat möödas ja pole mingit seost aprilliga, aga järsku tuli meelde, et kunagi oli Farmil väga hea kodujuust hapukoore ja maitserohelisega. Juba siis, kui seda veel tehti, sai seda osta enam-vähem Konsumist ainult, ja nüüd ei tehta enam üldse juba ammu :(

Viimati oli ta sihukeses pakis,
enne seda oli veel üks teistsugune
ümmargune pakk.

Seriaal 
"Sõbrad" on sihuke seriaal, mida praegu vaatan ja kus esinevate naljade peale vahepeal täitsa naeran. Vahepeal on aga järgmised laused ettearvatavad. Ühtlasi on huvitav tõdeda, et kui "Sõpru" mitte telekast koos reklaamiga vaadata, on ühe osa pikkus ainult mingi 22 minutit. Chandler M. Bing ftw.

Tööriist - Emaze
See on veel üks  internetiavarustes olev võimalus esitlusi teha. Lahe selle poolest, et seal saab esitlusi teha 3D-efektiga. Noh näiteks saad sihukese esitluse teha, mis liigub ringi galeriis ja iga slaid on üks maal seinal vms.

Arhitektuur (või veel üks raamat)
Ei, mitte uus Kvartal, vaid üks hiigelraamat, mille raamatupoe soodusmüügilt võileivahinna eest soetasin. "1000 lossi, kindlust ja paleed". Midagi ajaloo- või arhitektuurihuvilisele või lihtsalt sisemisele printsessile. Kirjasõnalise osa poolest seda raamatut just väga ei soovita, sest autor vahepeal suht udutab ja ajab mingit imelikku luulelist juttu, aga muidu on iga raamat, kus 1000 mõne valdkonna näidet sees, ju päris hea "andmebaas".

Tegevus - värvimine (pliiatsite, vildikatega)
Olen juba enam kui 10 aastat värvimissõber olnud, seega praegune värviraamatute hullus pole mulle ahaa-elamuseks, pigem on lihtsalt tore, et äkki värviraamatute valik nii palju suurem on. Laste värviraamatute koha on nagunii kleepsuraamatud suuresti üle võtnud. Võib-olla ma olen vanakooli ülemõtleja, aga kartus tuleb, et varsti lapsed oskavad ainult klaviatuuril kirjutada ja pliiatsit käes hoida ei suuda.

Mäng - Scrabble
Ausalt öelda meeldib mulle Scrabble'it kõige rohkem mängida iseendaga, siis tean kindlalt, mis on mängimise eesmärk. Pole oluline iga hinna eest midagi 3x sõna peale ära suruda, vaid mängu õnnestumist näitab pigem pikkade sõnade hulk mängulaual ja see, kui mäng peldikusse ei jookse, vaid mängulaual kaunilt hargneb. Aga muidugi võib vahepeal ka punktide peale mängida, on ka tore.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...