Otse põhisisu juurde

Unustamatu Eurovisioon

Eurovisiooni triangel on järgmisel nädalal. Panen ennast selleks ettevalmistamise mõttes siia tabeli noist Eurovisiooni võidulugudest, mis võiks minu arvates topis olla. 

10. "Abanibi" ja "Hallelujah" - Iisraeli lood aastatest 1978 ja 1979
Lugesin need üheks, sest kuigi nad on erinevad, on nad minu mõttes kuidagi sarnased. Sihukesed nunnud lood ja meesnaisansambel laval ja liigutavad ja. Äge.

9. "Take me to your heaven" Rootsi 1999
Ausalt öelda olen isegi üllatunud, et see lugu tabelisse mahtus, sest see poleks nagu midagi erilist. Aga see laul justkui iseloomustaks seda muusikat, mida Rootsist 90ndatel palju tuli- kerge kuulata ja meelde jätta, serveeritud 25 aasta võrra lahjemas ABBA kastmes. 

8. "Ding a dong" Holland 1975 
Ühtegi teist Eurovisiooni võidulugu pole ma vist nii palju laulnud. Sest me laulsime seda lauluringis. Ja tantsuliigutused olid! Ja kleidid ja möllud. Aga laul on iseenesest meeldiv ja lõbus. 

7. "Un banc, un arbre, une rue" Monaco 1971
Üldiselt mitu eestlast teab, et see laul on "Tänav. pink ja puu", aga vist oleks päris hea viktoriiniküsimus, mis riiki see laul esindas. Laul on kaunilt melanhooliasse või nostalgiasse või kuhugi sihukesse kohta kalduv. Ühtlasi on tänav, pink ja puu sellised elemendid, mis minu meelelaadiga üldiselt hästi sobivad. Viimastele uudistele toetudes on ju kasulik elada ka seal, kus palju pinke on läheduses, nii et why not. Aga seda lauljat ma natuke kardan.

6. "Love shine a light" Suurbritannia 1997
Kui see võitis, ei saanud ma üldse aru, mis värk on. Kuni võiduloo taasesitamiseni ei tulnud meeldegi, milline laul see oli. Aga ma olin tollal ka 10-aastane. Tagantjärgi vaadates on see just selline hea Eurovisiooni lugu, mille laulmiseks võiks kätest kinni võtta ja samal ajal ringis tantsida.

5. "Poupée de cire, poupée de son" Luksemburg 1965 
See meeldib mulle noist vanakooli võitjatest millegipärast kõige rohkem, on selline iseloomukas. See lugu on ju eesti keeles ka olemas? Mis selle nimi on?

4. "Save your kisses for me" Suurbritannia 1976
Ülimalt nunnu laul ja see liikumine! Sellise liikumisega etteastes võiks isegi osaleda. Ausalt, kui praegu peaks kusagil playboxis osalema, siis tahaks seda teha. Ma võiks olla kasvõi see vuntsidega mees. Ja tegelikult on see ju hiigla kuulus laul- kõik oskavad kaasa laulda, kui öelda, et laulame nüüd kisses for me. 

3. "Diggy-loo diggy-ley" Rootsi 1984
Tjaa, nende liikumist vaadates läheb süda natuke rütmist välja. Üsna hüplikud poisid. Aga laulu osas mulle meeldib see, et ta on nii lihtsas rootsi keeles, et isegi minusugune väheõppinu aru saab (ja heal päeval kaasa laulda suudab). Viis on meeldejääv ja sisaldab eurolaulu põhielemente. Laulusõnades lubatud kuldsed saapakesed on täpiks i peal. 

2. "Rock'n'roll kids" Iirimaa 1994
Seda laulu kuuldes tahaks millegipärast ohata, aga vist rohkem nostalgiliselt kui kurvalt. Vajutab nuppe ka inimestel, kes pole kunagi mingid rokilapsed olnud. Tahaks rohkem öelda, aga ei tule muud kui see, et mulle see laul väga meeldib. 

1. "Waterloo" Rootsi 1974
Suurim kompliment eurolaulule (või mis iganes võistluslaulule) on vist see, kui teda enam Eurovisiooniga (võistlusega, kust ta tuntuks sai) ei seostata. "Waterloo" puhul ma küll mõtlen lihtsalt, et see on ABBAl üks kuulus laul ja ühel juhul kümnest võib-olla tuleb meelde, et see ju oli Eurovisioonil ka. (Umbes nagu see ei meenu, et Robbie Williams oli Take Thatis.) Sellest, mis on 20.sajandi popmuusikal Napoleoni lahingutega tegemist, sain aru kusagil paar aastat tagasi. Oh mind. Aga muidu on see peaaegu sama kõva lugu kui "Dancing Queen". 

Kui kellelgi on lusti meenutada neid lugusid, mis Eurovisioonil Eestit esindanud on, saab seda teha näiteks siin

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...