Otse põhisisu juurde

Uudishimust mitte võitu saamisest

Mõned päevad tagasi saatsin valitud nägudele (loe: need, kelle aadressid postkast ette lõi) ankeedikese lambiküsimustega. Ütlesin, et vastatagu ülla eesmärgi nimel. Üllas eesmärk oli see, et tahtsin selle küsimustiku tegemist proovida. Sain proovida ja asju teada. Nad tänavad!

Mitu vastajat huvitusid ka statistikast, seega riputan ta nüüd siia. Osad, kellele saatsin, pole vist vastanud, aga ma ei viitsi väga oodata ka. Niisiis, siin on tulemused. Oleks võinud diagramme ja maiteamida teha, aga ka ei viitsinud, tulevad nimekirjad.

Nimeta midagi, mis sulle meeldib.
Šokolaad - 3 inimest
Jäätis - 2
Lapsed - 1
Tantsida - 1
Maal olla- 1
Päike talvel - 1 (originaalseima vastuse auhind)

Miks see sulle meeldib?
Jätan enda teada ;)

Kas sul on prillid?
Jah - 9 (st 100% vastanuist, eri book club mingi)

Mis meeldib sulle sügise juures kõige rohkem?
Värvilised lehed - 8
Karge õhk - 5
Muu - 2
Sünnipäev - 1
Vihm - 1
Kooli algus - 0

Vali oma lemmik!
Sünnipäev - 4
Vabariigi aastapäev - 3
Jõulud - 2
Emadepäev - 0

Hinda tänavust sügisilma
Hinne 5 - 3
Hinne 4 - 2
Hinne 3 - 2
Hinne 2 - 2
Hinne 1 - 0
Keskmine tuleb kusagil 3,6.

Hinda järgmisi Lindgreni lasteraamatuid:
Pipi Pikksukk
suurepärane - 2
hea - 4
enam-vähem - 3
üsna igav ja väga halb - 0

Bullerby lapsed
suurepärane - 7
hea -1
üsna igav - 1
enam-vähem ja väga halb - 0

Tjorven, Pootsman ja Mooses
suurepärane - 3
hea - 6
enam-vähem, üsna igav ja väga halb - 0

Vahtramäe Emil
suurepärane - 6
hea - 2
ei vastanud - 1
enam-vähem, üsna igav ja väga halb - 0

Bullerby ja Emil siis vist kõige rohkem meeldisid.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Anonüümne19. oktoober 2011, kell 10:55

    Einoh, ma ütlen, et ma pean oma hotmaili tihemini kontrollima! Pekki küll!

    T.
    PS. Meil on täna toas 13 kraadi sooja. Juhhei.

    VastaKustuta
  2. Truffe19. oktoober 2011, kell 21:10

    Küll tulevad uuemad (ja ehk ka paremad) minupoolsed uudishimutsemised ;)

    VastaKustuta
  3. lispet19. oktoober 2011, kell 22:35

    Ma lihtsalt ei saa kommimata jätta, et sõnakinnitussõna on persess.
    A kas see oli muidu mingi ülipeen kognitiivne test tegelt ja kõige olulisem küsimus oligi Miks?? Ja nüüd sa kirjutad sellest mingi suure teadustöö.

    VastaKustuta
  4. Truffe20. oktoober 2011, kell 17:58

    :D

    Teadustöö plaani polnud, aga nüüd, kus sa seda mainid...hmm.

    Mul on praegu selleks sõnaks ingleni. Kõlab nagu mingi nüüdse aja moodne tüdrukunimi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »