Otse põhisisu juurde

Ettevaatust, nostalgiapostitus!

Eks tule ikka ette Youtube'i külastamist, kus üks klikk viib teiseni ja Mr. Happyman Kalle Kuke & Astrani. Siin tilluke nimekiri artistidest, keda kunagi (peaasjalikult 90ndatel ja selle sajandi esimestel aastatel) kuulatud sai.

Savage Garden - kui suure osa järgneva kohta võib öelda, et pole just kvaliteetmuss (ja kuidas ma midagi sellist üldse kuulata sain), siis Savage Gardenit (nii kaua kui ta veel SG oli) mina kunagi halvaks bändiks ei tunnista. "Affirmation", "The animal song", "Crash and burn" ja "Truly madly deeply" võivad vabalt ka 2011. aastal teemaks tulla. (Ometi oskas keegi laulusõnu kirjutada.)

Whitney Houston "I will always love you"- maitea, mis mingil 8-9aastasel imalromantilisusega ühist on, aga ohhohhoo, kus mulle meeldis.

Ace of Base - laulsin nende laule kaasa ise sõnagi inglise keelt oskamata. Hullult äge muss oli. "All that she wants" ja "The sign" näiteks.

2 Quick Start - "Naerata" oli umbes tol Whitney Houstoni perioodil väga oluline lugu, kuigi bändi nime õigesti välja kirjutada oli jube raske (loe: ikka veel ei osanud inglise keelt).

Jam - kõige esimene kassett, mis meil üldse oli, sisaldas ühte Jami lugu. Ja veel üks kassett, kus oli terve üks pool. "Tants, mida tantsisime" näiteks. Ega ei saa praegu aru.

Kadi Toom - lihtsalt sellepärast, et praegu leidsin jupikese laulust "Meeletu" YouTube'ist.

Spice Girls - mina olin Baby, paljud olid ma arvan. Spice Girlsil oli tegelikult mitu lugu, mida praegu ka veel vahepeal kuulan, sest ei ole üldse halvad lood.

Best B4 - "Ma armastan luuserit" muidugi, aga miks mitte ka vähemtuntud "Suveöö tuliseid tundeid toidab". Need aukudega kostüümid olid muidugi röögatud, aga nagu näha täitsid oma eesmärki.

Rumal Noorkuu - võib endiselt öelda, et pole ei enne ega pärast Rumalat Noorkuud midagi nõndamoodi fännatud. Ehk ongi hea, et tol ajal internet veel ei vohanud, oleks asi veel hullem olnud. Mingil väheteadvustatud moel on RN ehk seotud ka sellega, et nüüd Tartus olen. Siin "Jamaica hällilaul", millest asi alguse sai.

6-pack - pidi meeldima, sest seal oli kaks Rumala Noorkuu liiget. "Seest läeb hing" (Merilin, vaata kindlasti, täiuslik taani talupoeg on). Kui naerukrampidesse ei sure, vaatan ise ka teinekordki seda videot.

Westlife - väga hea moosinäovalik ja millised emotsioonid.

Backstreet Boys - poistebändide klassika. "As long as you love me" esimesed sekundid on alati lihtsalt awww.

Robyn - "Show me love"'i mängis raadio Uuno väga palju ja mina oskasin juba täitsa õigete sõnadega kaasa laulda.

S club 7 - täitis oma eesmärki päris hästi. Minu lemmik oli "Reach", sest seda tuli "Bring it all back"'iga võrreldes palju harvemini TV 1 soovisaatest näiteks.

Nancy - üks esimesi eriti ägedaid lauljaid Eestis. Mina käisin veel algklassides.

Click OK - aah, eesti muusika kuldsed 90ndad. "Võta traksid ja pista boilerisse" jms.

Up'n'down - väga varane värk. 1995? "Unenägu" on küll selline lugu, mida praegu enam eriti kuulata ei kannata. Klopib liialt.

Hovery Covery - "Võõra linna tuled" oli minu lemmik, nagu ka end Hovery Erikuks nimetanud laulja.

Code One "On küll hilja" - ma arvan, et üks suurimaid eestikeelseid hitte üldse. Ja see noor Koit Toome...

George Michael - veidi kummaline siin nimekirjas, aga nii on. Kärab endiselt suurepäraselt. "Spinning the wheel" kammib mõnusalt.

Nimekiri, loomulikult, on väga ebatäielik, ja blogger (või kogu see Google'i automaatselt igale poole logiv süsteem for that matter), Janar oled.

Kommentaarid

  1. No näed.. ma siin just allusin su agitatsioonile ja hullasin Music Challenge'iga, mis jällegi tekitas tahtmise Youtube'i kolama minna, et teatavaid lugusid pikemalt kui 2 sekundit kuulata.
    Päris taani talupoega silmas ei pidanud, aga aitäh "lol of the Day" eest ikkagi. Peab mööndma, et selle hingeseestminemise "koreograafia" on ikka liiga viimase peal ;=)

    Muide, too punast värvi kasett (nime absoluutselt enam ei mäleta) sai ju Unenäo pärast üsna ribadeks kuulatud..

    VastaKustuta
  2. Äkki oli mingi kevadhitt 94? 95?
    miskipärast tahaks 94 pakkuda pigem..

    VastaKustuta
  3. Ma tean! See on nii raske. Ühest küljest on hullult hea laul ja tahaks pikemalt kuulata, teisalt on vaja väga kiiresti ära vajutada, et rohkem punkte jookseks.

    Jap, põnev koreograafia. Ma ütleksin, et ei lähtunud just eriti loo sisust, tüübid mingi irvitasid täiega seal.

    Eesti Hitt 4 oli see punane. Mingi lamp naise pilt oli peal veel. Paneks ka 1994. A-poole 2. lugu oli Jami "Lahkumispidu" ja "Unenägu" võis mingi A-poole 7. olla äkki..

    VastaKustuta
  4. Olime vist eile sinuga samal lainepikkusel, sest ka mina olin eile täiega üheksakümnendates. Nimelt sõitsin eile Tõrvast Võrru ja panin ühe oma kunagi kirjutatud plaadi peale ja kus seal seda nostalgiat alles leidus! Muidugi kaasnesid autosõiduga ka minu lood Artole sellest, mis siis vastavate lugudega nende hiilgeajast meenus ja õudselt mõnus tunne oli.
    Muide, ka mulle meenub Jamist esimesena "Tants, mida tantsisime" - meenub see, kui olin umbes kümneaastane, õel oli see lugu ja ta muudkui keris seda algusest peale käima ja meie muudkui õppisime niiviisi sõnu pähe - võin praegugi laulda "Tants, mida tantsisime, ei kordu kunagi, laul, mida laulsime, ei kõla enam uuesti ..." :)
    Sul oli seal mitmeid teisigi nimesid, mis ka minul too aeg loomulikult lemmikute hulka kuulusid, aga no kes oleks arvanud, et sina ja Hovery Eric :P :P

    VastaKustuta
  5. Jah, see Hovery Eriku teema paneb mind mõtlema, et ma vist olin mingis udus 90ndatel. Arusaamatu...aga peaks vist rõõmus olema, et on lugu, mida rääkida ;)

    VastaKustuta
  6. Seda kindlasti. Nii armas ju. :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...