Otse põhisisu juurde

# 580

Enne läksin poodi. Valgusfoori juures oli üks noormees. Vaatasin et pole väga vigagi, tegelikult polnud üldse viga, aga järgmine hetk tuli mõte, et huvitav kui vana ta on. Sest viimasel ajal näikse seda probleemi esinevat, et enda teadmata liiga noorekesi vaadatakse. Ega selles midagi liiga hirmsat olegi seni kui ainult vaatad ja vaadatav persoon vähemalt täisealine on...lihtsalt...vanus, sa tead. 18-aastaste ja minu vanusevahe saab sel aastal olema 6 aastat. See on seesama aeg, mis ma Tartus olen elanud. Ehk siis kui mina Tartusse tulin, olid tänased 18-aastased...khm, kusagil 6. klassis? Iik. Jutt kisub jamaks, tuleb järgmine teema võtta.

Läksin mina niisiis enne poodi. Poe ukse kõrval oli kuulutus mingist peost, kus esineb herr Neigaus isiklikult. Mingil põhjusel kargas mulle esimesena pähe kujutis sellest, kuidas ma kergelt švipsisena (väike Beethoven?) mainitud artisti esinemise ajal lava ees kargleksin. Tõenäosus on. Ja millegipärast olen ma üks vähestest kargajatest selles kujutluses...

Olles poodimineku edukalt lõpule viinud, jõudsin lõpuks poodi. Seal nägin oma tulevast meest. Seekord oli ta ilma naiseta. Aga prillid olid ja ruuduline särk. See on tähtis faktor. Ja hea profiil, väga hea profiil. Ostis õlut, viinamarjamahla, purgisuppi ja lappe muuhulgas. Noid Vileda lappe, kaltse noh. See on ka tähtis faktor, sest kui ta vähemalt teeskleb, et ta koristab, siis ei saa kõige hukkaläinum olla. Ilus kell oli tal, hõbedakarva.

Ja viimaks tänane MotD. Värske Šveitsi jalgpalli fännina valisin selleks Alexander Frei. See on FIFA andmetel see mees, kes neil väravaid lööb. Laheda nimega, veel 30-aastane, igapäevaselt mängib Dortmundi Borussias. Natuke avansina on muidugi antud see suur tiitel siin, aga mul on planeeritud, et Šveits saab alagrupist edasi, nii et parem olgu väravad löödud. Pilt pärineb siit.

Kommentaarid

  1. Mul on Šveitsiga täpselt sama asi planeeritud muide :)

    VastaKustuta
  2. Jap, kahju ainult, et nad kohe esimeses play-offis Brasiiliale kaotavad. Mitte ei tahaks seda.

    VastaKustuta
  3. Jalgpalli MM on VÄGA üllatusterohke üritus tavaliselt, nii et äkki läheb õnneks :)
    Minu jaoks on isegi suurem probleem, et tõenäoliselt mängib esimeses pleioffis kas Saksa Argentina välja või vastupidi :( Kui nad muidugi alagruppides natuke nõrgemalt ei esine...

    VastaKustuta
  4. On, seetõttu mul on näiteks taaskord Prantsusmaale läbikukkumine planeeritud. Ja mul Saksmaa-Argentiina kohtuvad veerandfinaalis..see on siis teine play-offide ring vist, jees?

    Muuseas, selle play-offi jaoks oli ju mingi eestikeelne sõna ka olemas, onju? Ma kohe tean, et olen kuulnud. A mis see olla võis...

    VastaKustuta
  5. Haa! Ma teadsin (või lootsin?), et kusagil on naised, kellele meeldib jalgpall! Käes! (A ma hoian seda kohta salajas, teistele ei räägi.)

    (Või neil on juba veerandfinaalis mängijad ja isegi tulemused planeeritud! Ja mulle meelepärastes värvides ka veel! Ma ei suuda seda uskuda!)

    VastaKustuta
  6. Usu ikka! Mul tekkis äkki selline mõte, et jalgpallinaised on vist ka need naised, kes õlut joovad.(See on ju ka kuuldavasti mingi kooslus, mida ei näe just iga päev.)

    VastaKustuta
  7. Jalgpallinaised võivad õlut juua, aga ei pruugi. Ja õllejoojad naised võivad jalkat vaadata, aga ei pruugi. Pikaajaliste vaatluste tulemus..:)

    T.

    VastaKustuta
  8. Jah, mitmekesisus on tõenäolisem küll.
    Mul tekkis vahepeal küsimus, mis need sulle meelepärased värvid siis on.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...