Otse põhisisu juurde

Viisud #3 ehk kuidas lõppvaatus täiega äässi kikkis

Sel puhul ei ole kolmas osa halvem kui kaks esimest. Mis ma oskan öelda. Marko, muidugi Marko. Tekkis idee, et äkki võiks teda järgmisel aastal eurolaval näha. Marko & Friends. Võib-olla koos selle Vääna vanaisaga? Ehk annaks kuidagi kombineerida.
Aga kui Markost (kes kahtlemata oli õhtu staare) edasi laulude juurde minna, siis tuleb tõdeda, et kolme tagasihoidliku telerivaataja arvamus langes Euroopa top 10-ga kokku kusagil 40% ulatuses (statistika, vana arm).
Tjah, mõned laulud olid nii kõnekad. Nagu see Venemaa noormees, ma kohe tundsin tema valu oma südames, esimestest sekunditest alates, siiani langeb raske pilv pea kohale, kui sellele mõtlen.(Olen ma sellest juba kirjutanud? Mis teha, liigutav värk.)
Muus osas mulle meeldis, kuidas (joogimängu) reeglid "Ida-Euroopa lauljal on võltsblondid juuksed" ja "laulja näeb välja nagu Ida-Euroopa hoor" kehtisid rohkem kui ühe korra ka meeste kohta. Kas see võibki olla see sugude kampaania, mida Eestis praegu tehakse?
Hääletamine. Ma ikka ei suuda harjuda, et kõiki punkte enam ühekaupa ei anta, nii palju raskem on jälgida.Aga lehmjas kuues Rolf laulis! Ja oligi endale kenasti soengu teinud. Ja Lõhmuse liftikommentaar oli piisavalt ebaviisakas, et naerda. Üllatavalt jäi aga ära surmkindel reegel "Saksamaa annab Türgile 12 punkti", vat mida kitarripoiss suutis.
See, et Saksamaa selle värgi endale kaela sai on muidugi...noh, naljakas. Geograafilises plaanis vaadates oleksin siiski Azerbaidžaani võitu näha tahtnud. Aga Saksamaa on eestlastele mugav, saab (oma saksa?) autoga kohale minna nagu selle aasta Makedoonia mees Norrasse tuli.
Oo, ja mis tegelt mulle kõige rohkem meeldis, oli see, kuidas Saksamaa võit toetas seda, mida Leedu laulis.

Opa! Shallalii-shallalaa, shalaliii-shallalaa...allez-allez-allez!

Jah, kuivõrd jalgpalli MM hakkab varsti, siis jätkem lõpunoodiks kõige jalgpallilaululikum lugu.

Kommentaarid

  1. Rolfi etteaste tekitas BBC kommentaatoris ka emotsioone. Ja ütleme nii, et ta ei kiljunud just vaimustusest.:)
    A muidu kuulasin ma ikka R2e, traditsioonie kohaselt. Muhe õhtu oli.
    T.

    VastaKustuta
  2. Tahaks ka alati neid R2 kommentaare kuulata, aga Marko on liiga hea, et loobuda :P

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...