Otse põhisisu juurde

Viisud #3 ehk kuidas lõppvaatus täiega äässi kikkis

Sel puhul ei ole kolmas osa halvem kui kaks esimest. Mis ma oskan öelda. Marko, muidugi Marko. Tekkis idee, et äkki võiks teda järgmisel aastal eurolaval näha. Marko & Friends. Võib-olla koos selle Vääna vanaisaga? Ehk annaks kuidagi kombineerida.
Aga kui Markost (kes kahtlemata oli õhtu staare) edasi laulude juurde minna, siis tuleb tõdeda, et kolme tagasihoidliku telerivaataja arvamus langes Euroopa top 10-ga kokku kusagil 40% ulatuses (statistika, vana arm).
Tjah, mõned laulud olid nii kõnekad. Nagu see Venemaa noormees, ma kohe tundsin tema valu oma südames, esimestest sekunditest alates, siiani langeb raske pilv pea kohale, kui sellele mõtlen.(Olen ma sellest juba kirjutanud? Mis teha, liigutav värk.)
Muus osas mulle meeldis, kuidas (joogimängu) reeglid "Ida-Euroopa lauljal on võltsblondid juuksed" ja "laulja näeb välja nagu Ida-Euroopa hoor" kehtisid rohkem kui ühe korra ka meeste kohta. Kas see võibki olla see sugude kampaania, mida Eestis praegu tehakse?
Hääletamine. Ma ikka ei suuda harjuda, et kõiki punkte enam ühekaupa ei anta, nii palju raskem on jälgida.Aga lehmjas kuues Rolf laulis! Ja oligi endale kenasti soengu teinud. Ja Lõhmuse liftikommentaar oli piisavalt ebaviisakas, et naerda. Üllatavalt jäi aga ära surmkindel reegel "Saksamaa annab Türgile 12 punkti", vat mida kitarripoiss suutis.
See, et Saksamaa selle värgi endale kaela sai on muidugi...noh, naljakas. Geograafilises plaanis vaadates oleksin siiski Azerbaidžaani võitu näha tahtnud. Aga Saksamaa on eestlastele mugav, saab (oma saksa?) autoga kohale minna nagu selle aasta Makedoonia mees Norrasse tuli.
Oo, ja mis tegelt mulle kõige rohkem meeldis, oli see, kuidas Saksamaa võit toetas seda, mida Leedu laulis.

Opa! Shallalii-shallalaa, shalaliii-shallalaa...allez-allez-allez!

Jah, kuivõrd jalgpalli MM hakkab varsti, siis jätkem lõpunoodiks kõige jalgpallilaululikum lugu.

Kommentaarid

  1. Rolfi etteaste tekitas BBC kommentaatoris ka emotsioone. Ja ütleme nii, et ta ei kiljunud just vaimustusest.:)
    A muidu kuulasin ma ikka R2e, traditsioonie kohaselt. Muhe õhtu oli.
    T.

    VastaKustuta
  2. Tahaks ka alati neid R2 kommentaare kuulata, aga Marko on liiga hea, et loobuda :P

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...