Uku

Peale päikest tuleb kuu ja peale äpikest tuleb uku. Huvitav, et mul on kuulaule sama palju kui päikse omi. Ja kui päikseotsingus tuli lagedale ka kõvasti Ewert SUNdjat, siis kuulaulude hulka rivistus ka Tõnis Mägi "MOONika". Vottak.
20. Beethoven - Moonlight Sonata
19. Sia - Moon
18. Amor Trio - Vesiroosid kuuvalgel
17. Nouvelle Vague - The Killing Moon
16. Vennaskond - Reis Kuule
15. Jaan Sööt - Läbipaistev kuu
14. REM - Man on the Moon
13. Jaan Sööt - Suur nukker kuu
12. Kriminaalne Elevant - Kuuratsanikud
11. Marju Kuut - Kaks kuukiirt mu toas
10. Cassandra Wilson - Harvest Moon
9. Kärt Johanson - Pool tinarasket kuud
8. JääBoiler - Kuu
7. Janika Sillamaa - Viimne valge kuu
6. Dagö - Imal toomingas ja üllas kuu
5. Toploader - Dancing in the Moonlight
4. Shivaree - Goodnight Moon
3. Pia Fraus - Moon like a Pearl
2. Koop - The Moonbounce
1. Liisi Koikson - Kuu

Äpike

Kunagi kirjutasin päike asemel äpike, jaah, nii armas sõna. Igal juhul..kuna ilm. ee 4 päeva ennustus näitab igaks päevaks päikest ja novembri hall taevas loodetavasti järgmiseks pooleks aastaks lahkunud on (või keda ma ikka lollitan, olgu siis kasvõi kolmeks kuuks), siis päikeselaulud on kohased. WMP aitas nagu ikka.

20. Uno Loop - Sa võtsid päikse kaasa
19. Uno Loop - Ära koo mu käpikuisse päikest
18. Olav Ehala - Päikesemäng
17. A-Ha - The Sun always shines on TV
16. Katrina and the Waves - Walking on Sunshine
15. St Germain - Bohemian Sunset
14. Raimond Valgre - Sa ütled mulle päikene
13. The Verve - Sun, the Sea
12. Norah Jones - Sunrise
11. Kriminaalne Elevant - Päikse jänku
10. The Beatles - Good Day Sunshine
9. Velvet Underground - Who loves the Sun
8. Saint Etienne - Sun in my morning
7. Bill Withers - Ain't no Sunshine
6. Jamiroquai - Seven Days in sunny June
5. Super Numeri - Sundials
4. Keane - Sunshine
3. Uno Loop - Päiksepoolsel tänaval
2. Koop - Summer Sun
1. Olav Ehala - Päikeseratas (ofkoors)

Unustamisest ja meenu(ta)misest ehk Thanks for the memories

Mulle ei meeldi unustada. Tähendab üldiselt mitte. Muidugi poleks midagi selle vastu, et unustada see kergelt perv mees, kelle peale hääletades sattusin jms, aga asju, mida ma tahan meeles pidada, ei taha ma unustada. Loogiline ju.
Kasvõi mingid (tõenäoliselt suurema osa ajast ebavajalikud) faktiteadmised, mille hulk keskkooli lõpus oli üsna rahuldav..isegi siis, kui ma kõiki neid asju veel teadsin, häiris natuke see teadmine, et varsti unustan ära.
Aga see pole see. Mis seal ikka, loen Wikit ja mängin Eestit, tulevad uued mõttetud faktid. Palju rohkem segab see, et ma unustan ära ka selle, mis on olnud. Tuleb ette olukordi, kus mõistad, et see on see, kindlasti mingi selline asi, mida tahad mäletada. Detailselt. Ja siis tead kohe, et pikemaajaliselt sellist mäletamist ei tule. Mõnikord ma kahjatsen sellistel hetkedel, et ma luuletaja pole, aga samas ma arvan ega see eriti aitaks kah, nagunii ei suudaks ühe luuletusega piisavalt täpset mälestust luua. Aga ikkagi jääb miski selline tunne, et tahaks kuidagi salvestada, alatiseks, aga mitte ükski vahend pole piisav. Mälust alustades.
Praegu lugesin vana kirjutist, kus kirjeldasin ühte sündmust (või minu poolest päeva) filmilikuna, ses mõttes et pidi toimuva reaalsust endale meelde tuletama vahepeal. Kuidas ma seda tunnet niisama ei mäletanud?
Vist on mingi ving praegu, aga tõesti noh, ma tahan väga palju mäletada.
Ja kuidas on nii, et üle aasta tuleb mul idee CD-pleier välja võtta ja panna sinna sisse üks plaat ja minna siis mussi kuulates poodi ja näha tagasiteel inimest, kellega ma juba ammu enam ei suhtle, aga kellega seesama plaat seotud on. Ei, ega ma saatusele ei vihjagi, päris huvitav juhus lihtsalt.
on aprill 23, 2008 by  |  

Uus, mis muud

Jah, juba ammu tahan siia kirjutada, aga iga aeg ei sobi. Sest isegi kui mul on tunne, et midagi on öelda, siis see ei kattu alati tundega, et ma tahan seda kirjutada. Ehk see on vanamoodne (või tõenäolisemalt imal mu poolest), aga ma ootan õiget hetke. Öö on sobiv tihti (parimate ööraamatute edetabelit juhib "Arc de Triomphe"), ilmselt sellepärast, et ta on piisavalt alasti, ja meie tema ees (ehk "When you turn the lights out it's all the same darkness", minu lemmikseebis ükskord öeldi).
Mis asjasse puutub, siis märksõnaks tundub olevat uus. Uus olukord näiteks. Laupäeval käisin kontserdil ja kuulasin koori, niimoodi esimest korda. Kui ma enne seestpoolt kuuldes kahtlustasin, et on hea koor, siis, vaata, nüüd ma tean seda päris kindlasti.
Kuivõrd uus ja vana käivad koos nagu Glen Hansard ja Marketa Irglova, siis kergest nostalgiast ei saa ka mööda minna. Mis mu peas keerles viimati kui seda laulu laulsin (see, kui mõni neist paljudest tuttavatest lauludest kontserdil)? Täiesti teine ja senini lõpetamata maailm, siis uus ja ma arvan, et nüüd ikka veel uus. Jääbki nii?
Remark Mailitile : "Laudate Dominum" tuli ka ettekandele, kahju, et sa ei kuulnud.
Ma olen varem ka kõrvaltvaataja olnud, aga nüüd ma olen ka, uut moodi. Täitsa huvitav on. Ja peaaegu puhas rõõm. Ma mõtlen, et nii ongi õige, sest osalisest kõrvaltvaatajaks muutudes võib (ja peabki?) jääda mingi asi, nimetagem seda okkaks. Mitte selline valus roosiokas, vaid pigem nagu kasvav tarkusehammas - kergelt nauditav kihelustunne.
Hästi hea on tunda inimest juba mõnda aega ja siis äkki ühel päeval (olgu selleks näiteks täna) avastada, et ta on ilus. Lihtsalt ja üldiselt, mitte mingi mullemeeldibsuninajoon-teema.

Ja ikkagi ma mõtlen, kas midagi oleks teisiti, kui kasvõi üks päev oleks öö.

Taustaümin : Z. Kodaly "Õhtulaul"

Hahaa

Ma lihtsalt pean nüüd veel ühte asja kirjutama. Ilm.ee lubab esmaspäevaks sooja 3...97 kraadi. Nii et kõik õue vett keetma! Panin igaks juhuks lingi ka, kuigi see ilmselt kaob sealt üsna kiiresti;) Ja mitte et keegi ise ei tuleks selle peale, mis ilm.ee aadress on...

Rahvaloendus

Alguses ma tahtsin siia nimekirja teha. Pisiasjadest, mis ärritavad. Samas mis ma neid halbu asju ikka kogun. Siis mõtlesin, et teeks mingitest raamatutest, mida viimasel ajal olen lugenud, aga see võib-olla poleks huvitav. Vot ja nüüd ma tulin hoopis järgmise asja peale. Ühes blogis, mida ma üsna juhuslikult loen juba mõnda aega, soovis kirjutaja teada palju tal lugejaid on, isegi mingi hea põhjendus oli tal. Mul põhjendust ei ole, aga huvi on. Nõnda et kes paljuks ei pea, siis võiks kommentaaridesse jätta oma soo ja vanuse ja info selle kohta, kui tihti siin käib (püsilugeja või mõnikord vms), nime ei tahagi teada.
Lugupeetud riigikogu spiikril on vist kurk haige - haamerdab, suur villane sall ümber kaela. Lahe et tema töö talle nii kodune on, et ta seda teha julgeb.
Täna ma olen juba vähemalt ühe C-vitamiini tableti liiga palju võtnud.
on aprill 10, 2008 by  |  

Peaasi et mitte nelkidest

Praegast otsisin Google'ist ristsõnasse vastuseid ja ühe otsingu vastuseks pakkus ka minu bloogi. Ehhee.
Tahaks kriidiga tahvlile kirjutada.
on aprill 08, 2008 by  |  

Kevadest

Millegipärast on algklassidest meelde jäänud, kuidas õpetaja kevadest rääkis. Et kevad on nagu noor mees ja talv on vana mees, nad satuvad võitlusse ja kuna kevad on noor ja tugev, siis ta alati võidab. Kaotab küll lahinguid, aga võidab sõja. Nii armas:)

on aprill 03, 2008 by  |  

Aprillivalgused # 2

Üks päev linnuna

Keegi meist ei tea, kui palju kevadeid meile kingitud on. Samuti nagu me ei tea, kui mitu lindu homme koduõe telefonitraadile lendab. Mitte lõputu hulk, võib-olla mõnikümmend ja võib-olla veel mõnikümmend.
Soojatoojad, rändlinnud, saabuvad kevadel riburada. Õhk muutub lindude häältest kirjuks nagu kaltsuvaip.
Nii huvitav oleks lennata linnuna, parves koos teistega pesitsuspaikade poole. Kasvõi üheainsa päeva.
Aga võib-olla saabki sinust kunagi lind? Või oled sa lind juba olnud? Kunagi. Järsku tuleb see sulle meelde, kui ronid aprillikuus männi otsa.

Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Aprillivalgused # 1
Tellimine: Postitused (Atom)