Otse põhisisu juurde

Fight of the day : tüdruk vs naine

Mind hakkas jälle huvitama, miks mõni on naine ja miks mõni on tüdruk. Nägin ühte naist (minuga enam-vähem sama vana, eriti hästi teda ei tunne, lihtsalt mingi tuttava tuttav) ja mõtlesin, miks tema on naine ja mina olen tüdruk. Või kas ma olen tüdruk või ma ainult tundun endale tüdruk? Kogemuste teema võiks alati tuua, aga kuidas siis minust 4-5 aastat noorem inimene, kellel on seda va elukogemust nii 4-5 korda rohkem kui mul, on ikkagi tüdruk? Vanus ei ole ju kunagi olnud mingi kriteerium.
Kindel kriteerium võiks olla näiteks see, et kui sul on laps, oled naine, kui pole, siis tüdruk. Aga ei ole ju nii. Oled ju isegi näinud tüdrukuid, kellel on laps. Ei, muidugi on selliseid ka, keda vaatad et nüüd on laps ja hopsti ongi naine ka.
Selline kategooria on ka veel, keda praegu vaatad et jaa, temast saab kunagi naine N-iga, nö naiselikud tüdrukud. Aga miks nad siis juba praegu naised pole?
Blaahseeteemaajabsegijaonvistmõttetujailmalõputajaküllseenaineonimeliksõna.

Top 6 naiselauludest WMP abiga :
1. Genialistid - Tavaline naine
2. Jaan Tätte - Mees ja naine
3. Genialistid - Naine
4. Urmas Alender - Igavene naine
5. Tavares - More than a Woman
6. Minnie Riperton - Woman of Heart and Mind

Top 9 tüdrukulauludest WMP abiga :
1. Claire' s Birthday - Every Little Girl
2. Air - Cherry Blossom Girl
3. JääBoiler - Kaks tüdrukut
4. Olav Ehala - Tüdrukute laul
5. The Beatles - Girl
6. Air - Bathroom Girl
7. Ska Faktor - Isemoodi tüdruk
8. Air - Redhead Girl
9. Pia Fraus - Deep Purple Girl

Edetabelid on ikka vahvad. Ja kui palju valikuvõimalust. Parem ikka sügavlilla isemoodi kirsiõietüdruk kui tavaline naine.
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet21. veebruar 2008, kell 09:20

    sa võiksid veel õe- ja tütrelaulud ka üles otsida.
    (was a son of the preacher man aaa aa. a krt, see on ju poeg. nähh)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »