Truffe kirjanurk

Nii. Nüüd mul on plaan siia midagi kirja saada. Hirmus napisõnaliseks kisuvad asjad. The Verve laulab. Selline venitav ja nukker, aga mulle vist meeldib siiski. Vähemalt taustaks. Ok, mingil hetkel hakkab ajudele käima. 10 minuti pikkune lugu on ikka liiga ekstreemne. Tegelikult, muidugi, kirjutan ma siia puhtast süütundest. Nimelt viskasin täna üle silla tulles kohvitopsi kogemata prügikasti, millel oli põhi alt ära. Tops seega prantsatas maha. Ja mina üles ei võtnud, et järgmisesse prügikasti teda viia. Selline käitumine, ma leian, on halvaks eeskujuks. Mitte et ma isiklikult kellelegi eeskujuks püüaksin olla, aga ühiskondlikus plaanis vaadates. Igal juhul palun ühiskonna käest andeks, ma ausõna enam ei tee. Ja täna varahommikul läksin täiesti vales kohas üle tee, täna õhtul ka. Seda teen veel.

Olles natuke Mailiti ideid rottinud, tegin ka eelmise nädala kummituslaulude nimekirja, peamiselt eesmärgiga teada saada, kust kummitavad laulud kummitama tulevad. Niisiis on järgnevas nimekirjas täiesti lambist kummitanud laulud kaldkirjas ja ülejäänud koos selgitustega püstises. 25.mai Kollane Allveelaev G? Ivo Linna?- Saunalugu?- eksamilt tulles, sest eksamile minnes kuulasin pülga pealt Jackson 5- I want you back - päeval pülga pealt kuulasin, õhtul kumises peas Slobodan River - Girl in a push up bra - mängis poes vist 26.mai The Bangles - Walk like an Egyptian -koju tulles linnast "Two and a half men" tunnusmuusika- pärast seda,kui kuulsin seda telksust lõppemas Külm Mai- Mälestus - hommikul üles ärgates +päeva jooksul korduvalt 27.mai The Bird and the Bee- My love - tuli eelnevalt pülga pealt Olav Ehala- 10 neegrit - kuulasin arvutist, pärast kummitas igal pool sõna "gloat"-parastama- kasutati ühes videos, mida vaatasin 28.mai Camera Obscura- Lloyd, I...

...püsivad mälus õige kaua. Kuulasin praegu Rumala Noorkuu laulu "Säravad tähed". Laulu lõppedes hakkasin automaatselt ümisema ühte teist laulu, sest see oli antud ansambli helikandjal kunagi "Säravatele tähtedele" järgnev laul. Mingi 10 aastat on möödas sellest, kui toda kassetti(jaa!) viimati kuulatud sai. Kui nüüd mõtlema hakata, on isegi terve kasseti A-poole lugude järjekord meeles. Hirmus vahva. Mälu iseärasustest veel üks näide. Mul on ID-kaart onju, ja ma kasutan teda raamatukogus kaardina, mistõttu ID-kaardi number on ühtlasi raamatukogukaardi number. Kui ma peaks praegu peast ütlema, mis mu ID-kaardi number on, siis ei oskaks. Oskan ainult siis, kui lähen rampsu kodukale minu Estrisse ja seal küsib. Vot.

Tekkis soov midagi kirja panna, panin siis säärased viiesed seltskonnad. 5 sihtkohta, kuhu kohe oleks valmis minema: -Norra -Stockholm -Pariis -mõni senitundmata koht Eestis -Austria 5 ikooni/faili, mis leiduvad sinu arvuti desktopil: -lammas -kummitused -VLC media player -Tõnis Mägi "Tule minu valevasse purjepaati" -prügikast 5 vidinat, mille majapidamisest väljaviskamisel saaksid ikka hakkama: -termomeeter -röster -mõni riiul ehk -mõningane hulk kruuse(kui neid võib üheks vidinaks kokku lugeda) -mõni nagi? -triikraud 5 filmi, mida võiks veel vaadata: -Amelie- moodne klassika või midagi säärast -Röövlirahnu Martin- kõige vahvam soundtrack ja muidu ka helge -Viimne reliikvia-ammu juba on probleem, et pole ammu näinud -Love actually- maitea, mingi võlu või midagi -Before Sunrise- head dialoogid 5 nähtud unenägu, mis esimesena pähe kargavad: -rahvariietes vilistlastega tantsuüritus endises koolis -tuttava inimese bändi kuulamine kahvatusiniste seintega kitsas ruumis(kunstiakade...

Mulle meeldiks, kui oleks midagi öelda. Aga kuidagi aina vähem on. Seda võiks ehk mainida, et mehel, kes juba peaaegu aasta mul siin monitori kõrval Tartuffi postkaardi peal passib, on väga ilus nina. Esimest korda panin tähele praegu. See on tegelikult täitsa lootusrikas, et nii nina ees olevaid asju saab nii palju hiljem tähele panna. Ses mõttes, et neid üldse saab siis veel märgata. Praegu vist kaks viimast lauset ütlevad täpselt sama asja eri sõnadega. Aga ega ma ära ei kustuta. Absoluutselt ei tule juttu noh, vastik kohe.

Vist on mingi magnettorm või asi, mis asju kuidagi kokku lükkab või noh, tegelikult muidugi lihtsalt juhus, mis muud, aga täna on juba praeguseks juhtunud järgnevad asjad: *tavaliselt tekib mul täiesti suvaliste inimestega(tööväliselt) kokkupuude mingi korra kuus ehk, aga täna selle ajal jooksul, kui ma 5 tundi kodust väljas olin, juhtus seda kolm korda. Kõigepealt neiu, kes mulle mingitest täiesti tundmatu aine konspektidest rääkis ja mind kellekski Kerliks pidas ja ei tahtnud kuidagi uskuma jääda, et ma see ei ole:P Järgmiseks tädi, kes poes rääkis, et saab tolle numbrivõtuautomaadi käest elektrit alati, ja siis väljamaa noormees, kes singikäntsakat näitas ja küsis, kas on pork või beef . Et jah, ebatavaliselt palju ühe päeva kohta, aga mulle meeldib tegelt. Üldiste suundumuste jaoks kasulik. *sealsamas poes olles, liikudes ajakirjaleti juurest sinna, kus need saiakesed ja asjad on ehk siis kusagil nende kahe koha vahepeal, tekkis mul ühtäkki tunne, et mina tean . Ma pole päris kind...

Teretere, vanakere. Mina olen Lossi arvutiklassis ja pean kirjutama lihtsalt, sest neil arvutitel siin(seega ka sellel, mida mina kasutan) on lihtsalt nii head klaviatuurid. Inspireeriv ma ütleks! Sest kui mul midagi fetišilaadset üldse on, siis on see armastus igasuguste nupulaadsete vastu. Ma kohe ei oskagi seda kirjeldada. Vajutad ja tunned, kuidas nii hea on lihtsalt. Aga selleks peab muidugi vastav nupustik olema. Näiteks mu enda telefoni klaviatuur on suhteliselt halb selles mõttes. Samas on hea, et mulle teda niiväga katsuda ei meeldi, kuivõrd enda omanduses oleva (ja võimalikke väljaminekuid toova) atribuudi kasutamine ei olegi ehk see kõige parem idee. Jah, aga mõnel kalkulaatoril näiteks on sellised headhead nupud. Ja lauatelefonidel on tihti. Ja mainitud klaviatuurid muidugi on tänapäeval siiski levinuimad rõõmutoojad. Peaks siin klassis tihemini käima hakkama. Ega see ei oleks ka sugugi kummaline, kui ma käiks kusagil nuppe katsumas. Pea on tuulest uimane ma ütleks. On sell...