Mark Z. Danielewski "House of leaves"
Kahte kanget tean, kes on selle raamatu läbi lugenud, ja kergitan nende suunas kõrvu. Ise lugesin ca 40 lehekülge (kokku oli üle 700 kindlasti) - oli erakordselt segane, tüütu ega pakkunud terakestki lugemisrõõmu. Peaks žanrilt õudukas olema muidu. Mingi maja, kus kummalised asjad juhtuvad.
Raven Leilani "Luster"
Mingi kahekümnedates naisterahvas, kellel oli elus vist midagi puudu. Siis tekkis tal ühe vanema mehega kummaline suhe. Niuke tumedates toonides lugu, kuidagi külmalt kirjutatud. Piisavalt segane ka. Väga kaua ei pingutanud läbi närimisega.
George Sand "Consuelo"
Seda on nüüdseks õnnestunud juba kaks korda pooleli jätta. Kunagi ülikooli ajal olid põhjuseks logistilised küsimused, nüüd oli... ää... aeglane pole ehk ainuõige sõna. Inimesed ju kohtusid ja rääkisid ja kõik, aga see jutt nagu ei viinud kuhugi ja mitte kuhugi jõudmine kestis juba liiga kaua. See on potentsiaalikas raamat tegelikult. Tegevus toimub 18. sajandi Veneetsias ja Consuelo on vaene hispaania tüdruk, kellest saab kuulus ooperilaulja.
Elif Batuman "The idiot"
Mul olid ootused. Mul olid suured ootused, sest sisukirjeldus tõotas head. Peategelane Selin läheb Harvardi ülikooli, kus sõbruneb värvika serblanna Svetlana ja ungarlasest Ivaniga. Õpib keeli (näiteks vene keelt), mõtleb keeltest. 100 lehekülge lugesin ära ja jätsin pooleli, sest isegi endale kõvasti ette lugedes ei saanud liiga tihti aru, kes, kus ja mida parajasti. Jube kahju noh. Võib-olla kui see eesti keelde tõlgitaks?
Alexis Hall "Husband material"
2. osa sarjast, mille 1. osa läbi lugesin. Kui 1. osa oli suht läila, aga sisaldas päris mõnusat huumorit, siis 2. osa sellesama läila värgi pärast kuigi palju lugeda ei suutnud. Lugu on sellest, kuidas 1. osas kokku saanud meesterahvad näevad nüüd enda ümber aina pulmi ja tunnevad ka ise survet neid pidama hakata.
Christine Riccio "Again, but better"
Ameerika tüdruk läheb semestriks vahetusüliõpilasena Londonisse. Sisu rohkem ei mäleta, aga mäletan, et mind ajas närvi. Stiil kuidagi kunstlik, veits algeline. Peategelase huvi noormehe vastu, keda ta just oli kohanud, muutus väga äkki väga suureks. Ja selle noormehe nimi oli Pilot Penn (nagu see pastakas Pilot pen). Suht halb nali.
Annie England Noblin "Ülimalt üheksakümnendad"
On mingi keskkooliaegsete sõbrannade seltskond, kes nüüd on vist kusagil kolmekümnedates. Üks neist sureb ootamatult ja teised lähevad tolle mälestuseks automatkale. Kindel pole, sest kuigi lugesin kusagil veerand raamatut ära, ei jõudnud veel reisini. Raamatu lõpus oli 90ndate lauludega playlist. "Barbie girl" oli seal näiteks. Aga polnud üleliia köitev lugu nähtavasti.
Sara Pascoe "Weirdo"
Ma olen muidu küll see inimene, kes tahab lugeda raamatut pealkirjaga "Weirdo". Mingi naine oli siin, kes baaris töötas, ja nägi seal juhuslikult meest, keda kunagi natuke tundis ja kellega tal olid olnud mingid suhted. Segane oli. Hüppas siia-sinna, üritas vaimukas olla. See autor on natuke elukutseline komödiant ka, lugesin. Aga jah, minu jaoks jäi üritamiseks.
Kommentaarid
Postita kommentaar