Chimamanda Ngozi Adichie "Half of a yellow sun" /"Pool kollast päikest"


1967-1970 toimus Nigeerias kodusõda, kus üks piirkond (Biafra) end iseseisvaks kuulutas. Biafra lipul oli pool päikest, sealt ka raamatu nimi. Raamat jälgib kahe täiskasvanud õe, nende perekonna, nendega seotud meeste elu enne sõda, sõja ajal ja natuke ka peale sõda. Tegelaste hulgas on nii heal järjel olevaid äriinimesi, ideede üle arutlevaid vaimuinimesi kui värvikaid ja edasipüüdlikke teenijaid.
  • Sisu
    Meeldis, kuidas jooksid kaks omavahel seotud liini - mida sõda tegi ja mida inimesed tegid. Tundus, et oli oluline näidata, et hoolimata sõja toimumisest/jätkumisest, läks inimeste elu mingil moel alati edasi. Võib-olla lihtsalt teistsugustes oludes kui varem. Mingi osa inimeste elust oli veits seebikas, aga noh jah. Ei saa öelda, et selliseid asju ei juhtu ka päriselt. 
  • Stiil
    Jooksis hästi. Ei dramatiseerinud üle, pigem ütleski lihtsalt nii, kuidas asi oli. Päris häid lauseid viskas vahepeal varrukast. Vanem naine ütles nooremale: "You must never behave as if your life belongs to a man." Või sellest, kuidas meie identiteedi moodustavad kellegi teise poolt loodud (ja peale surutud) konstruktsioonid: "...my point is that the only authentic identity for the African is the tribe...I am Nigerian because a white man created Nigeria and gave me that identity. I am black because the white man constructed black to be as different as possible from his white. But I was Igbo before the white man came."
    There are some things that are so unforgivable that they make other things easily forgivable. 
    This was love: a string of coincidences that gathered significance and became miracles. 

  • Emotsioonid
    Oli mitmesugust materjali, mille pärast endast välja minna. Ma hirmus palju ei läinud ja arvan, et selle raamatu puhul oli see hea. Ehk mängis siingi rolli, et kirjutamise stiil polnud hüsteeriline.
  • Tegelased
    Kaks naispeategelast kindlasti huvitavamad ja esiletõusvamad kui kaks tähtsat meest. Nood nagu lihtsalt olid seal päris palju aega. Mitte et nad oleks mõttetud tundunud, lihtsalt naised olid esil. (Üks noormehest peategelane oli mitmekülgne ja arutlusvõimalusi pakkuv siiski.) Ka ühe mehe ema oli värvikas. Ilmselt ajale ja kohale üsna iseloomulik kuju. 
  • Atmosfäär
    Päris hea pildi andis sellest, milline elu võis olla ja milline ebavõrdsus inimeste vahel oli. Keegi elas onnis ja keegi elas palees ja keegi nende kahe vahepeal. Erinevused paistsid ka inimeste mõtlemises - mõni uskus tõsimeeli armuloitse, imetõmmiseid jms, mõni naeris need valjult välja.
  • Mõtete ärgitamine
    Kuidas Nigeerias 60ndatel elati, kuidas seal praegu elatakse, mida raamatus teemaks olev kodusõda üldse tähendas siseriiklikus ja rahvusvahelises plaanis - eriti midagi ei teadnud enne. Sedagi ei teadnud, et Nigeeria on rahvaarvult maailma suurimaid riike. Või Nigeeria naiste parukakandmise kommet. Kestvat tänapäevani.
  • Lõpp
    Selles mõttes midagi ootamatut polnud, et oli teada, kuidas ajaloos asjad läksid. (Mis riigid tänapäeval maailmas olemas on.) Tegelaste mõttes lõppes niimoodi vaikselt, vist ka ootuspäraselt.
  • Kestev mõju
    Rahva ja piirkonna ajaloo mõttes tähtis raamat arvan. 
  • Sisuväline
    Lugesin e-raamatuna, ei seganud midagi. Oleks kohe teadnud, et eesti keeles ka olemas on, oleks eesti keeles lugenud. Oi, vägagi oleks eesti keeles lugenud. Praegu vaatan, et see tõlge on saanud Kultuurkapitali tõlke aastapreemia. 


Mulle vist hakkas praegu kirjutamise ajal veel rohkem meeldima, kui otse lugedes meeldis. 

Lars Mytting "The bell in the lake"

 


Butangeni küla Norras (kusagil Lillehammeri piirkonnas) 1880. aastail. Küla vana puukirik on väike ja talviti väga külm. Noor kirikuõpetaja võtab südameasjaks uue kiriku ehitamise ja Saksamaalt tuleb kohale noor arhitekt vana kirikut üles joonistama, et see peale Norras lahti võtmist Saksamaal uuesti üles ehitada. Muidugi on mängus ka naine - noor Astrid, kelle suguvõsa on ammusel ajal annetanud kirikule kaks kella. Need pole külarahva arvates sugugi tavalised kellad. Neil on iseloomu.

  • Sisu
    Säärane sisu on minu teetass. Minu jaoks oli idee ka originaalne. Kirjanik Maja Lunde ütles raamatu kaanel tabavalt: "Love, suspense, nature and superstition are woven together in this powerful novel." 
  • Stiil
    Tempo on aeglane ja kirjeldamist kaunis palju. Kui see ei sobi, siis ilmselt on raske lugeda. Mulle enamasti sobis. Mõne koha peal jõudsin mõelda, et läheks nüüd juba tegevusega edasi. 
    Paar tsitaati ka (ja ärme unustame, et raamatu tegevus on 1880. aastail).

    She lacked the one quality essential in a clever woman: the ability to get her way by making a man think he'd come up with the idea himself. 


    Who really owns the door of a church? Is it truly possible to own a door? After all, only the door itself can be owned, never the opening, and without an opening a door is not a door. 

  • Emotsioonid!
    Pole sihuke raamat, mida lugedes otse üliväga sisse elaks, pigem ta hakkab kummitama, ka suvalistel hetkedel.  
  • Tegelased
    Kõik kolm peategelast on piisavalt hästi loodud, et olla arusaadavad aga küsimusi tekitavad. Põhimõtteliselt nad esindavad mingeid arhetüüpe ka kõik ja paljus vastanduvad üksteisele. Kirik ja tema kellad on vähemalt sama tähtsad tegelased kui inimesed. 
  • Atmosfäär
    Raamatu alguses kirjeldatakse üht jõuluõhtu jumalateenistust. Õues on väga külm ja kirikus  mõnes mõttes veel külmem. Pani küll endal ka hambad plagisema. Üldse oli päris palju kirjeldusi. Küla ja looduse ja kiriku kohta. 
  • Mõtete ärgitamine
    Alustagem teadasaamisest, et Norras pole tänapäeval puukirikud vähe mitte seepärast, et kõik oleksid maha põlenud, vaid peamiselt seepärast, et ühel hetkel suur osa neist lihtsalt lammutati laiali, et uus ja suurem (mittepuine) kirik asemele ehitada. Lammutati lahtivõtmise teel - kiriku võis teises kohas samasugusena jälle üles ehitada. Tänapäeva Poolas (ühes kunagises Preisimaa linnas) näiteks saab ühte varem Norras asunud puukirikut vaadata. 
    Räägitakse ka mitmetest uskumustest, mis rahva seas tollal juurdunud olid. Huvitav ju mõelda et miks. 
  • Lõpp
    Polnud üllatav, aga polnud ka liiga etteaimatav. Jättis järgmise raamatu jaoks otsi lahti. 
  • Kestev mõju
    Tundub, et on edukas raamat olnud, sest 2. osa on praeguseks ilmunud ja 3. tulevat ka. Ma tahan küll 2. osa lugeda. Seda, kas 1. osa teist korda loeks, ei tea veel. 
  • Sisuväline
    Kohe sain aru, et on selline raamat, mida tahaks tegelikult eesti keeles lugeda. (Hetkel seda võimalust pole.) Mitte et halvasti inglise keelde oleks tõlgitud, lihtsalt mingi sisuga raamatud nagu kohe ei sobi inglise keelega. Norra 19. sajandi külaelu kirjeldamise puhul, tundub mulle, leiaks eesti keeles loomulikumad sõnad. Lisagem veel see, et raamatus oli päris palju arhitektuuri ja põllumajandusega seotud sõnu, mis võivad inglise keeles tundmatud olla.  (Noh et eesti keeles ma tean, mis on ader või tornitipp, inglise keeles tingimata mitte.)
Lars Mytting on vist üldiselt puidusõber. Tema kuulsaim raamat on hoopis teabekirjanduse raamat. Müügihitt ka Eestis. 





Eurovisioon 2023 : kommentaarid

  • Pärisbändidel ei lähe Eurovisioonil kuigi tihti hästi, aga nad on minu lemmikud. (Pärisbändi all pean silmas, et laval ongi laulja ja kitarrist ja bassimees ja trummar ja võib-olla ka klahvpillimängija.) Sel aastal ka andsin šõu eest kõrgeimad punktid Sloveeniale ja Austraaliale, sest ma tahaks olla seal peol, kus nad esinevad. Nad rõõmustavad mind. (Meenub, et Rufus ja Brainstorm ja Måneskin olid ka pärisbändid. Kahel neist isegi läks täitsa hästi.)


  • Graham Nortoni kommentaar Moldova laulu kohta: "If there isn't a human sacrifice by the end of this I'll be very disappointed." Tabav. Need laulud, kus kedagi/midagi välja kutsutakse või muidu lõkke ümber loits lahti lüüakse, on enamasti minu lemmikud, sest nad pöörduvad selle poole, mis Eurovisiooni idee võiks olla. 

  • Mis Moldovasse puutub, siis nemad on mind tihti rõõmustanud. Ei ole laulud, mida aastaid hiljem meenutaks, aga konkreetses ajas ja hetkes on need vahvad rahvalaulu moodi simmanilood kõige lahedamad.

  • Nägin kusagil kommentaari, et peaks tegema reegli, kus keegi ei tohi laulda inglise keeles, aga Prantsusmaa PEAB laulma inglise keeles. See oleks naljakas ma arvan. Ja sellest võiks häid asju sündida, sest Prantsusmaa paremaid eurolaule Sebastien Tellieri "Divine" oli inglise keeles. 


  • Parim lause laulust oli ilmselt Ema ostis traktori!, aga meeldis ka Itaalia laulus mingi koht, kus hommikusöögiks oli kohv sidruniga. See, et Soome eurolaul räägib sellest, kuidas soomlane läheb baari ja end täis joob, on järgmise tasandi nali. Eneseiroonia ongi kõrgema taseme huumor muidugi. 

  • Itaaliast: olen valmis väljastama neile loa iga kord ballaade laulda, sest Itaalia ballaadid on omaette tasemel.

  • Islandil on täitsa oma huumor ja kes sellest aru saab, on minu sõber. Selleaastane punktiandmine oli huvitav ja (ma tean, et panen selle igal aastal siia, aga see on nii naljakas) 2021. aasta muidugi ka. 


  • Punktiandmise parimaid hetki oli ka see, et Kreekat polnud finaalis ja Küpros pidi kellelegi teisele 12 punkti andma. 

  • Pilt kostüümidest, millele maksimumhinde andsin. Horvaatia napilt sai küll, sest alukates ringi kargavad tüübid on juba väga piiripealne värk : ) Ja Prantsusmaa naine on lihtsalt sellepärast, et suutis taaskord olla the frenchiest french that has ever frenched või nii. Sama kui Muhu rahvariietes kahe patsiga neiu läheks Eesti eest lavale. 

  • Fännide jaoks oli Eesti laulu silmapaistvaim osa isemängiv klaver. Sest kui fänn näeb laval klaverit, siis ta ootab, et see ka põlema pandaks (vt Rumeenia 2010). Ses mõttes vist pettumus.

  • Minu lemmikelement oli Austraalia auto. Lisaks sellele, et see lihtsalt väga lamp auto oli, ootasin, et kohe algab dialoog Hi, Barbie! - Hi, Ken! - Wanna go for a ride? - Sure, Ken!

  • Daði Freyr laulis Atomic Kittenit! (Tal on see lugu tervenisti ka torus üleval muide.) Hakkasin mõtlema, kui kuulus laul see on tänapäeval. Kas 21. sajandil sündinud vaataja saab aru, mis värk toimub? Publikum saalis laulis kaasa igal juhul : )

  • Olen teoorias Sam Ryderi suur fänn. Ei enne ega peale Eurovisiooni ma temast midagi ei tea, aga kui ta laval on ja laulab, siis ta on kuidagi nii rõõmus ja särav ja õiges kohas, et väga hea on vaadata. Ja need sätendavad pükstükid on lihtsalt vaimustavad.

  • Veel väga tähtis asi: need tõlgid, kes ETV2 peal Eurovisiooni ühes lauludega eesti viipekeelde tõlkisid, on andekad tüübid : ) 

Nüüd vist on Eurovisiooniga ühel pool selleks korraks. 

Eurovisioon 2023 : punktid

Panen oma punktitabeli siia. Kasutasin samu hindamiskriteeriume mida Eesti Laulul. Kategoorias "laul" püüdsin silmas pidada, kui hästi laul ära lauldi,, aga ega see lihtne pole enam aru saada, mida laulja päriselt laulab ja millised on nö taustahääled. Välimuse juures ikka jätkuvalt ei hinda kellegi otsest väljanägemist, pigem kostüümi.

 





Eurovisiooninädal : statistikat

Mõned tähelepanekud 2000-2022 võitnud laulude kohta.

Enim võitnud riigid

  • Ukrainal 3 võitu
  • Taanil 2 võitu
  • Rootsil 2 võitu

Võitja sugu

11,5 võitjat mehed, 10,5 võitjat naised.  Harukordne võrdsus!

Arvestasin selle järgi, mis soost põhilaulja oli. Kuna ühe laulu põhiesitajad olid mees ja naine, siis said mõlemad 0,5 ja lõpptulemuseks tulid poolikud inimesed. 

Eurovisiooni toimumiskohad (sh 2023)


Ei ole midagi üheülbaline. On Põhja-Euroopas toimunud, on Ida-Euroopas toimunud, on (tegelikult) väljaspool Euroopat toimunud. Kesk-Euroopa on jah vähe hõre, aga seal on mitu riiki, kes on harvad või üldse mitte osalejad. 

Keeled

4 võidulaulu täiesti muus keeles kui inglise keel:

  • 2007 Serbia "Molitva"
  • 2017 Portugal "Amar pelos dois"
  • 2021 Itaalia "Zitti e buoni"
  • 2022 Ukraina "Stefania"

Ülejäänud võidulaulud 2000-2022 olid (suuremalt osalt) inglise keeles. On küll neid olnud, kes mingi salmi oma keeles laulnud.

2022. aasta võitja "Stefania" oli väidetavalt esimene võidulugu, kus räpiti.

Laulude pealkirjad

  • 11 laulu 22st võitjast on ühesõnalised
  • Pikim pealkiri "Fly on the wings of love" (2000)
  • Numbreid sisaldavad pealkirjad - "1944" (Ukraina 2016), "My number one" (Kreeka 2005)

Laulude teemad

See mind huvitas kõige rohkem, sest võiks arvata, et eurolood räägivad sellest, kuidas tuleme kokku ja ehitame sildu ja kõik on õnnelikud. Välja tulid aga teistsugused neli teemat. Tegin kõik uhked pildid ja.



Inimese jõustamise all mõtlen seda, et üksikisik on oluline, tema mõtted, tunded, erilisus, õigused jms. Tänapäeval popp teema nagu näha võitjate aastanumbritest. 

Aga lõpuks päästab Euroopa siiski armastus (või 13 selleteemalist võidulaulu).



Eurovisiooninädal : 10 aasta parimad

Aastatest 2013-2022. Loomulikult minu arvamus, kelle siis veel. 

Eesti laulud ja võidulaulud jätsin välja (Sobral, Måneskin ja "Goodbye to yesterday" olid algul kirjas). Õnnestus punt 12 laulu peale harvendada. 2016. ja 2018. aasta ei saanud ühegi looga sisse.

Laulu taga sulgudes on võistlusel saadud koht. (Tundub, et mulle meeldivad 4. koha laulud.)

12. 2022 Rootsi
Cornelia Jakobs - Hold me closer (4.)
Peamiselt lauljanna kärisev hääl.


11. 2020 Island
Daði Freyr - What do you think about things (-)
Peamiselt see, et seda kuulates-vaadates hakkab kindlasti parem mitte halvem.


10. 2015 Norra
Mørland & Debrah Scarlett - A monster like me (8.)
Ma mõtlen, et kui dramaatiline olla, siis juba nii, et asi korralikult välja mängib. Siin mängib hästi.


9. 2013 Holland
Anouk - Birds (9.)
Madalahäälne lauljanna. Kõlabki nii nagu sõnades öeldakse - linnuparve õhkutõus katuselt.


8. 2020 Leedu 
The Roop - On fire (-)
No oli Leedu hea võimalus Eurovisiooni võita, aga tol aastal jäi võistlus ära. 


7. 2020 Bulgaaria
Victoria - Tears getting sober (-)
Billie Eilishiga võrreldud rahulik laul. Nootide vahemik on nii väike, et pole eriti hääleulatust vaja kaasa üürgamiseks.  


6. 2014 Holland
The Common linnets - Calm after the storm (2.)

Päris palju sama mis eelmine tegelikult.


5. 2017 Belgia
Blanche - City lights (4.)
Raadiosõbralik, kõrvasõbralik.


4. 2015 Belgia
Loïc Nottet - The rhythm inside (4.)

See, mis toimub nii laval kui laulus, võib natuke häirida, aga on väga omanäoline.


3. 2013 Norra
Margaret Berger - I feed you my love (4.)

Siin on kõik hästi ma arvan. Palju paremini ei saagi olla. 


2. 2019 Itaalia
Mahmood - Soldi (2.)

Sel lool läks popmuusikamaailmas vist päris hästi, sest ongi üks väga nutikas laul oma kaasahaaravate kohtadega. 

1. 2021 Ukraina
Go_A - Shum (5.)

Ei saa üle ega väsi kordamast, et laul sisaldab kõiki hea eurolaulu komponente. Tossu ei ole ja riideid ei vahetata aga. Aga. Laulja, kes paneb end vaatama ja kuulama, rahvalauluelemendid, mingid kohad jäävad kummitama, ei ole inglise keeles, pilkupüüdev lavaetendus. Tubli.

Eurovisiooninädal : Belgia ja Hollandi järjepidevus

On Eurovisiooninädal!

Sel puhul postitus ühe minu teooria kohta. Väidan, et Belgia ja Holland suudavad igal aastal paaripeale vähemalt ühe hea võistluslooga lagedale tulla. Siin nad on. 

2023
Belgial on mingi minu jaoks veider asi, Hollandil laul "Burning daylights", mida kuuldes kanalit ei vahetaks.


2022
Hollandit esindas S10 lauluga "De diepte". Märkimisväärne, et laul on üleni hollandi keeles. Ja vahepeal ulub kergelt. Uuuuu-aaaaa. Noh, umbes nii. 


2021
Belgiat esindas Hooverphonic lauluga "The wrong place". 2020 aasta laul oli parem, aga ka sellel olid oma köitvad küljed.

2020
Belgiat pidi esindama Hooverphonic lauluga "Release me", aga Eurovisioon, muidugist, jäi ära hoopis. Mõnusalt melanhoolne lugu.

2019
Holland võitis, kui Duncan Laurence esitas laulu "Arcade". Olen nõus, et kui Alika seda superstaarisaates laulis, võttis kulmu kergitama, aga originaalis on ka lahedalt dramaatiline.


2018
Belgia esindaja Sennek lauluga "A matter of time" finaali ei saanud. Kuigi. See on lahe laul, Bondi filmi tunnuslaulu kõlaga. No üks käik on ikka väga "Tomorrow never dies".

2017
Belgiat esindanud Blanche sai lauluga "City lights" 4. koha. Ma kuulan seda laulu praegu ka. Kunn laul.


2016
Hollandi esindaja oli Douwe Bob lauluga "Slow down". Kitarriga poiss. Laul kõlab nagu see, millest ta räägib.


2015
Belgiat esindanud Loic Nottet lauluga "Rhythm inside" sai 4. koha. See on see rapapa-laul, kui keegi mäletab. Viimase kümnendi parimaid laule Eurovisioonil minu tabelis. (Tea, kas peaks oma tabeli avalikustama?) Täitsa üllatav, et mulle meeldib, sest ta on niuke agressiivsemat sorti tegelikult.

2014
Holland sai 2. koha lauluga "Calm after the storm", mida esitas The Common Linnets. Kui hea on seda kuulata ja kui mõnus kaasa lõõritada. 


2013
Hollandit esindas Anouk lauluga "Birds". Aldi häälerühm on alati sopranist põnevam olnud. Väga avar lugu. Võiks mõne video taustana ka kasutada, kus on tarvis mõju avaldada.


Algul mõtlesin 10 aastat võtta, aga sai 11. Ei tahtnud Anouki välja jätta. 

Rachel Lynn Solomon "Weather girl"


Peategelane Ari (Arielle, mitte Ariel) töötab mingis Seattle'i telekanalis ilmatüdrukuna. Peale natuke skandaalset jõulupidu sepitseb ta sporditoimetaja Russelliga plaani, kuidas oma ülemus ja tolle eksmees (ka telekanali töötaja) tagasi kokku viia. Aga, milline üllatus, plaani elluviimise käigus hakkavad üksteisele meeldima hoopis Ari ja Russell.
  • Sisu
    Eks ta oli sihuke, nagu nad on. Natuke kunstlikult ülesupitatud teema kaudu räägiti reaalsetest asjadest. Noh, et ei tundunud kuigi realistlik see kosjasobitamise värk, aga depressiooniga toimetuleku või keeruliste peresuhete osa oli jällegi usutav.
  • Stiil
    Hästi loetav.
  • Emotsioonid!
    Olid. Kuigi mõne koha peal jahtusid, kui stseene üle vindi keerati. 
  • Tegelased
    Mõnes kohas mõned klišeed, kohati mõni ehk liiga täiuslik, aga muidu täitsa tegelaste moodi tegelased. 
  • Atmosfäär
    Polnud kuigi oluline selle raamatu kontekstis. Tegevus toimus küll ühe telekanali toimetuses, aga polnud tohutult pingutatud, et sealseid meeleolusid edasi anda.
  • Mõtete ärgitamine
    Uus info oli see, et nähtavasti USA-s on ilmatüdrukutöö natuke teistsugune kui meil siin. Ilmatüdruk oligi päris meteoroloog. Meil on ka Taimi ja Ele päris meteoroloogid, aga neil on ilmateadustajaks käimine kõrvaltöö. Siin oli telekanali palgal mitte üks vaid mitu meteoroloogi, kelle töö polnud ainult ilmateadet ette lugeda, vaid see ka (suht nullist ilmakaartide põhjal) ise koostada. 
  • Lõpp
    Ootuspärane, aga liiga ilane minu jaoks.
  • Kestev mõju
    Ei.
  • Sisuväline
    Päris nunnu kaanepilt.