Otse põhisisu juurde

Trygve Gulbranssen "Ei lähe kõrvalteed"


3. ja viimane osa Björndali sarjast. Mõtlesin siin, et ehk oli vale neid raamatuid talupojaromaanideks nimetada. Björndalide perekond on eesti talupoja(romaani) mõistes rohkem nagu mõisnikud. Nad on rikkad ja neile makstakse makse. Pluss eesti talupojalugudes on üsna tihti tähtis teema inimese suhe tööga. Siin ei ole.

  • Sisu
    Natuke tekkis tunne, nagu oleks lihtsalt 3. raamatu kirjutamise pärast kirjutatud. Mitte üleni, aga vahepeal. Mingite asjade venitamine, mingite asjade lihtsustatud lahendused, natuke nagu kiirustamine. Asja suur mõte tuli siiski ilusti välja. 
  • Stiil
    Tubli. Stiil ei raskenda sisu edasiandmist. Mõni hea lause oli. Näiteks ühe koha peal, kus üks küsis teise käest, mida ta peaks tegema, milline olema.

    Sa võiksid olla lihtne, nii et inimesed, keda evid enese ümber, julgeksid sinuga rääkida.

  • Emotsioonid
    Üsna vähe nende sündmuste kohta, mis kõik juhtusid.
  • Tegelased
    Juba hakkas natuke närvidele käima ühe tegelase idealiseerimine. Üks teine tegelane jällegi, keda eelmises osas suht suvalisena näidati, osutus järsku mingiks mõistuse hääleks. Maitea. 
  • Atmosfäär
    Polnud väga oluline.
  • Mõtete ärgitamine
    Tegelaste sõnad ja käitumine vahepeal.
  • Lõpp
    Võib-olla lõpp oli loogiline sellisena, aga mulle päris ei istunud.
  • Kestev mõju
    Osana triloogiast jah, ise vist ei loe uuesti.
  • Sisuväline
    Orto kirjastuse väljaanne 1950ndatest. Ikka midagi ette heita pole.



Sa võiksid olla lihtne, nii et inimesed, keda evid enese ümber, julgeksid sinuga rääkida.

Kommentaarid