Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2021 : poolfinaalid

Niisiis, kui võtta I poolfinaalist kuulata ainult 1 laul, siis olgugi see kohe esimesena esinenud Leedu oma. 


Sama kollektiiv osales eelmisel aastal lauluga "On fire". See oli veel parem. Vist ennustati suisa võitjaks, kui konkurss oleks toimunud. Noh, ma kuulan igal juhul täitsa vabatahtlikult seda.

Võtab siiski ühe veel I poolfinaalist. Ukraina esindaja kollektiiv Go_A. See on täiuslik euroviis tegelikult. Oma keel, oma kultuur, huvitav laulmise stiil, köitev lauljanna (vaata seda pilku!), laulu toetav lavaline lahendus. Ukraine 12 points põhimõtteliselt.  



II poolfinaalis oli palju rohkem jama (loe: imelikud ballaadid ja läikivates kleitides hirmuäratava meigiga naised). 

Aga oli ka Island. Jällegi sama esindaja, kes olnuks eelmisel aastal. Eelmise aasta laul mulle meeldis kohe väga. "What do you think about things", kuulan täitsa niisama vahepeal. 

Sel aastal on "10 years", ka väga kena ja näeb laval stiilne välja. Vaata kasvõi seda avakaadrit. 


Daði Freyri puhul üldiselt kui vähegi võimalik, maksab pilti ka laulu juurde vaadata, sest saab üsna kindel olla, et peale vaatamist on parem olla kui enne oli. (Või vähemalt pole halvem.) Pole mingit sooritusehõngu, ainult puhas rõõm. 

Kui rõõmust veel rääkida, siis II poolfinaalist mitte edasi saanud Taani rõõmustas mind ka väga. Oli sihuke värviliste riiete ja lõbusa lauluga 80ndate plahvatus. Ja tundus, et nad ise ka seda asja liiga tõsiselt ei võtnud. Pühalikult laulnud Georgia mees ajas ka naerma, aga ma pole kindel, kas seal oli kohane naerda. 

Minu tabelis sai kokku üsna kõrged punktid ka Portugal lauluga "Love is on my side". 


Mitte et see minu meelest maailma parim laul oleks, aga komponentidena vaadates annab hea numbri kokku. Meloodiline lugu ühe meeldejääva rea ja lugu jutustavate sõnadega, esinejad klassikalises rõivastuses, rahuliku lauluga sobiv mittesähviv taust. Sihuke Salvador Sobrali jälgedes lugu. 

Finaalis on tulemas veel Prantsusmaad esindav Edith Piafi moodi tütarlaps ja Itaalia. Viimane on minu jaoks natuke nagu DiCaprio Oscari võitmine. Tähendab. Isegi kui Itaalia selleaastane lugu pole minu lemmikuim (aga on sellegipoolest hea), oleks ma väga rõõmus, kui Itaalia võidaks. Sest Itaalial on möödunud aastatest suuri teeneid. Hetkega võiks lambist nimetada 4-5 Itaalia laulu, mis on olnud väga head laulud (lisapunktid selle eest, et need on eranditult itaalia keeles). 

Aga nende huvides, kesiganes on järgmise aasta Eurovisioonile sõitjad, tahaks loota Islandi võitu.




Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...