Otse põhisisu juurde

Märts

Seriaalid

Good trouble
Seltskond noori inimesi elab ühe teatri kohal asuval hiigelpinnal. Ülimalt korrektne seriaal - väga paljud grupid ja neid puudutavad teemad saavad käsitletud. Peab küll ütlema, et mul on 2. hooaeg juba natuke aega pooleli. Kuidagi pole olnud enam nii köitev. Aga see ühe lausega äralauldav algusmuusika kummitab veel nädalaid. 



Raamatud 

Colm Toibin - Nora Webster
Teoorias mulle meeldis. Praktikas pidi natuke pingutama, et lehte lehe järel keerata. 40ndates naisest, kelle mees on mõni aeg tagasi surnud. Tegevus 1970. aastate Iirimaal.

Alexander McCall Smith - Bertie's guide to life and mothers
9. raamat 44 Scotland Street sarjast. Kohe mõnus oli lugeda, kui mõnda aega polnud lugenud ühtegi osa. Nagu ikka siin midagi eriti ei juhtu.

Alexander McCall Smith - The Department of Sensitive Crimes : a Detective Varg Novel
Selle raamatu žanr on Nordic blanc (vastandina žanrile Nordic noir). Ehk tegevus toimub põhjamaal, peategelane on detektiiv, aga pigem on veider kui traagiline.


Mihkel Tiks - Korvpalliromaan
Olen seda juba mitu nädalat lugenud, aga ikka alles 70. leheküljel. Ei saa öelda, et igav oleks, aga natuke vist ikka saan aru, miks tänapäeva lapsed "Kevadet" ei mõista. "Korvpalliromaani" tegelastel on kuuldavasti üsna kindlad prototüübid ja kui neid ei tea, siis polegi nagu midagi teha. Lihtsalt see mõte, et keegi kirjutas korvpallimeeskonna kohta romaani, mulle õudselt meeldib.

Merike Reiljan - Anakronett
Pealkiri anakronett moodustub sõnadest anakronism ja sonett (aga see pole luuleraamat). Tore idee, ladusalt kirjutatud, mahult väike (ühe istumisega loetav). (Ülepingutatud?) kauniskeelsus ja epiteeditamine mõjusid mulle vahepeal nõelatorgetena. Samas oli see stiil siin vist taotluslik, ühtlasi oli autor kirjutamise ajal hästi noor (noorkirjanikud eksponeerivad vist teinekord oma sõnavara rohkem kui vanad?). Tegevus algab muide Pargi ja Kalevi tänava nurgal. Lihtsalt kui keegi suudab endale ette kujutada seda kuulutustetulpa, mis seal on.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...
Postita kommentaar
Loe edasi »