Sattusin pooljuhuslikult raamatu "44 Scotland Street" peale. Enne oli ka see nimi silma jäänud, aga kuna autor Alexander McCall Smith seostus millegipärast krimikirjandusega, olin ta seni kõrvale heitnud.
See pole üldse krimiraamat! On hoopis selline raamat, kus suuresti mitte midagi ei juhtu. Reeglina kõlab raamat, kus midagi ei juhtu, üldse mitte raamatusoovitusena, aga siin mulle kohe nii meeldib, et midagi ei juhtu. Istud nagu mõnusa teki sees ja jutt muudkui voolab. Vahepeal ajab muhelema ka, sest stiil on vaimukas nagu ka need asjad, mis juhtuvad (ball 6 külalisega - miks mitte!).
Raamat räägib ühes kortermajas elavatest inimestest ja lisaks mõnedest nendega seotud inimestest. Elanike hulgas on näiteks:
- tudengineiu, kes 44 Scotland Streetile kolides saab korterikaaslaseks tüübile, kes on
- klassikaline eneseimetlejast ilueedi, kes arvab, et ta kõigile meeldib ja et kõik naised teda tahavad
- andekas viieaastane poiss, kelle suurim soov on olla tavaline viieaastane poiss
- andeka poisi ema, kes kolistab mööda andeka lapse vanema stereotüübi ämbreid
- elutark 60+ proua, kes on pigem humoorikas kui kuri
Vaat ja siis nendega seotud tegelased. Linn on ka tegelane. Mulle meeldib, kui linn on tegelane. Hea, kui oled tuttav selle linnaga, kus tegevus toimub, aga saab ka lihtsalt nii, et Google Maps ette ja sealtkaudu reisida. Pole paha mõte ajal, kui pärisreisimine on pekkis.
Tegemist on esimese raamatuga praegu juba 13 raamatu pikkusest sarjast. Mis saaks olla parem neile, kes on pigem maratoonarid kui sprinterid. Karta on, et kusagil raamatu n juures vajub natuke ära, nagu tihti kipub juhtuma, aga kes teab. (2. raamatu keskpaigaks pole veel vajunud.)
Näe, 2 esimest osa on ka eesti keelde tõlgitud.
Kommentaarid