Otse põhisisu juurde

Raamatud 2019 - lugemisbingo

Nägin kusagil raamatubingot ja mõtlesin aasta alguses, et teeks ka. Kuna traditsiooniline 5x5 bingoruudustik tundus liiga lihtne, tegin 6x6. 

Algul läks ruutude mahakriipsutamine ludinal, sain põhimõtteliselt iga loetud raamatuga mõne ruudu täidetud. Aasta teises pooles oli juba märksa raskem, kümmekond loetut ei sobinud ühtegi tabeli kategooriatesse ja detsembris pidin ühe raamatu spetsiaalselt selleks läbi lugema, et bingomängus üks reakenegi täis saada. (Algul olin kindel, et saan täis nii ühe horisontaal- kui vertikaalrea.)

Vaat siin ongi minu bingoruudustik. Rohelised nö mahakriipsutatud väljad. Ühtlasi saab imetleda minu suurepäraseid oskusi Power Pointi kasutada. 

Peale vajutades läheb suuremaks.

Täitunud reas pole ühtegi raamatut, mida lugeda soovitaksin. 
  • "Elisabeth"läheb oma Freudi teooriatega haigemaks kui mulle meeldiks ja on väidetes liiga kategooriline. 
  • "The Aftermath" on suht ok, aga potentsiaali oleks olla palju parem.
  • Ole Lund Kirkegaardi "Albert" on Kummi-Tarzaniga võrreldes lati alt läbi.
  • Manga pole minu stiil. 
  • "Ilmamaa inglid" pole halb raamat, aga suht masekas. 
  • "Pariisi talve" tugevaim külg on eelmise sajandi alguse Pariisi kirjeldamine. Sisu mõttes... noh, ma ei soovita, lihtsakoeline veits.
Kui muudest läbikriipsutatutest midagi soovitada, siis näiteks Anne Swärdi "Vera" oli sihuke, mille puhul mõtlesin, et loen natuke algusest, aga siis ei suutnud lugemist ära lõpetada (seda juhtub harva tänapäeval). Lõpu poole vajus küll veits ära. 

Ja siis "Lewis Carrolli lugemine keelatud". Lasteraamat. Vaimukas sisu ja lahedad illustratsioonid. Isegi kui lugeda ei viitsi, on piltide pärast lahe lehitseda.

Elizabeth Gaskelli "Põhi ja lõuna" ka. See on sedasorti raamat, millesarnased peavad alati olemas olema. Tundub, et see ongi - esmakordselt ilmus 1854 ja 2019 alguses ei mõjunud ka stiili mõttes ülivanamoeliselt.

Tegin 2020. aastaks ka bingo. Et oleks ikka raske, siis jälle 6x6 ruudustik. Ühe ruudu sain juba roheliseks teha.


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...
Postita kommentaar
Loe edasi »

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...
Postita kommentaar
Loe edasi »