Otse põhisisu juurde

Kuningate pulmaleelotus #3 - Muu pudi-padi

Niisiis, igasugused muud vidinad ja asjakesed, mida kuninglikes pulmades nähtud. Mõned inimesed ka, keda nähtud on.

Mida peas on kantud
Pulmaeelselt ürituselt tegelikult.
Aga nutikas.

Image result for charlene wedding head piece
Kaunis krõnks. Ja pigem ebatavalises
kohas ma ütleks.

Image result for duchess of cornwall wedding head piece
Mõnusad viljapead.

Image result for princess margaretha sweden wedding crown
See on Rootsi kuninga õde Margaretha, kes kannab pulmakrooni.
Lugesin kusagilt, et need olid Rootsis kunagi üsna tavalised
kiriklike laulatuste puhul. See kroon pärineb ka sellest kirikust, kus
laulatus toimus. Aasta oli 1964.

Mida kõrvas on kantud

Image result for madeleine wedding earrings
Ülisuuured. Ja kuna nemad mingeid võltskive
ei kanna, siis need on jumalast rasked ju.
(Õhtu lõpuks ulatusid pruudi kõrvad õlgadeni vms)
Image result for mary denmark wedding earrings
Veel ühed ülisuured rõngikud.

Ja veel ühed. (Jälle pulmaeelselt
peolt mitte pulmast.)


Mida käes on kantud

Image result for princess lilian wedding bouquet
Need on maikellukesed detsembris toimunud
pulmas! (Rootsi Lilian 1976)
Image result for mette-marit wedding bouquet
Vaat selline matšalka moodi leiutis ka.
(Norra Mette-Marit 2001)
Image result for bourbon parma wedding bouquet
See on Bourbon Parma Maria Carolina.
Ma eriti ei tea, kes ta on, aga see helelilla värv.
Düdüdüdüdüü.
Related image
Ootamatult julged värvid. (Rootsi Sofia 2015)
Image result for stephanie luxembourg wedding bouquet
Mulle suuresti tundus, et orhideed kasvavad ainult
potis. Kimpudes võivad ka kasvada.
(Luksemburgi Stephanie 2012)

Mida kaasas on kantud
Image result for princess mabel wedding dress
Vaat näiteks sellist asja on kleidi küljes kantud.
(Mabel Hollandist)

Image result for mary denmark wedding dress
Legend räägib, et selle kleidikese sisse
õmmeldi pruudi ema
abielusõrmus. (Mary Taanist)

Mida seljas on kantud
Image result for beatrice eugenie 2011 wedding
Ma ei saa midagi teha, et need 2 daami (printsessid
Beatrice ja Eugenie oma nõo prints Williami pulmas)
näevad minu jaoks välja nagu Tuhkatriinu kadedad
kaksikõed. 

Keda veel on nähtud
Pulmades on nimelt aeg-ajalt nähtud ka peigmehi.

Image result for prince joachim wedding uniform
Näiteks Taani prints Joachim. Milline müts, kas pole?
Ja valgeid nahkkindaid ka iga päev ei näe.
Image result for prince frederik wedding uniform
Viimase vanem vend. Kah lõbus müts.
Ja muidugi need õlakud. 

Image result for prince amedeo wedding
Veel üks punapõskne peig. Belgiast.
Pildil koos ema mitte pruudiga.
(Ema on muide sama proua, kes kleitide
posituses selles suurte varrukatega 80ndate
kleidis oli.)

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...