Eesti Laul 2017 II poolfinaal

Niisiis. Kuidas tihti juhtub, et II poolfinaali lood on nagu märksa normaalsemad. Seekord ka. Huvitav, loositud värk ju.

10. Close to Infinity & Ian Karell - Sounds like home
Meeleolukas laul. Aga see räpiosa meeldib mulle rohkem kui lauluosa. Kõik kokku on kuidagi kohmakas.

9. Alvistar Funk Association - Make love not war
Ahaa, vana Eurovisioonitrikk nimetada ära mõned või kõik osalevad riigid. Nooh, okei, maitea, mis mõte sel on. Muu osa peale sõnade on üsna meeldivalt õhuline siin loos.

8. Koit ja Laura - Verona
Meeslaulja jõuab aina lähemale nilbeks vanameheks muutumisele. Ja mõelda, et tegelikult ta ei ole halb laulja. Kui õigeid asju laulab, on väga kõva laulja. Ja tema kõrged noodid on kahtlemata paremad kui Joala hääl. See laul on eurovisioonilikult igav, aga nende õnneks ka natuke meeldejääv.

7. Antsud - Vihm
Ei pane üldse seda laulu pahaks, aga mul on tunne, et ainuke koht, kus ma viitsiksin seda kuulata, oleks mingi selle bändi kontsert näiteks. Sihuke laul, mida esitatajatel endil on kindlasti lahe esitada. Alumist häält laulev naishääl on ka lahe.

6. Kerli - Spirit Animal
Mugavate pükstega poistel on mõnus teha eurolavadel tihti nähtavat taidlusshow'd. Laul on sihuke tänapäevane agressiivne popmuusika, mida mina vabatahtlikult ei kuula. Aga Kerli puhul mulle meeldib, et teda ei koti kas mingi mina või mõni Marju Öökull teda kuulame või kas meile meeldib, ta teeb ikka.

5. Almost Natural - Electric
Kui see laul tuleks raadiost, siis ma ei keeraks mujale. Laulja hääl ja see, mis muusikas taustal toimus, olid täitsa nitševoo.

4. Liis Lemsalu - Keep running
Eks ta pophiti moodi on küll. Aga ongi sihuke tapeedi moodi, millesarnaseid võib palju siin ja seal kuulda.

3. Daniel Levi - All I need
Hmm. See on ju täitsa kena laul, tõesti täitsa kena. Mulle meeldib, et ta ülikonnas on, aga seda oleks rohkem näha, kui efekte natuke maha tõmmata.

2. Rasmus Rändvee - This love
Oh. See laul mulle meeldib. Vähemalt omapärasem kui mõni. Natuke nagu "Play". Huvitav, kas see on koreograafia või on need spontaansed liigutused? Ilmselt koreograafia, mis peab välja nägema nagu spontaansed liigutused. Ewert võiks ise seda laulda, siis oleks veel parem.

 1. Angeelia - We ride with our flow
See on jälle sealt osakonnast, et  küll sulle ikka meeldivad need uina-muina laulud. Meeldivad jah. On ju ilus lugu. +1 Andres Kõpperi eest. Siin on tema käekirja isegi kuulda ma ütleksin.

Eesti Laul 2017 I poolfinaal

Minu traditsiooniline tabel koos arvamusavaldusega kuuldud laulude kohta. Peab ainult ütlema, et ega siin ühtegi sellist laulu polnud, mis mulle kohe väga meeldinud oleks.

 10. Carl-Philip "Everything but you"
Mulle tundus, et laulja riietus (hakkan kohe kõvasti keevitama) ja laul ise (tavaline eurolaul) ei läinud kokku. Klaverimuusika põhi meenutas mingit teist lugu. Kõige rohkem meeldis meessoost taustalaulja (loe: Rolf). Miks tema enam solistina Eesti Laulul ei käi? Tjah, aga see "Everything but you" ei huvita mind eriti.

9. Uku Suviste - Supernatural
Ei, ega ma ei ütle, see oli täitsa meelelahutuslik. Koreograafia ja. Ma küll vaatasin tähelepanelikult. (Ainult ehk natuke teistel põhjustel kui esitajad soovinud oleksid.) Loomulikult see, kuidas Uku mingite visuaalefektidega siin mängis, oli maha tehtud mitme artisti pealt, keda viimati suurel Eurovisioonil nähti.

8. Leemet Onno - Hurricane
Kas kostab natuke eesti aktsenti laulja hääldusest? Üldiselt siin loos meeldis mulle igasugune taustavärk (mingi äge madal meeshääl + kaunis tants) rohkem kui põhilaul (suht igav). Üks säutsuja ütles, et laulja on nagu ametnikust karaokelaulja.

7. Laura Prits - Hey Kiddo
Äääää...nooh, vähemalt nad paistavad välja. Ja +1 selle eest, et laulu autorite hulgas on Andres Kõpper. Hubba Bubba näts tuleb meelde seda vaadates. Laul ise on kuidagi veniv, nagu oleks tempo kunstlikult maha keeratud. Vindub, aga ei saa vedama. Kuigi. Ma usun, et neil tegijatel endal oli väga lõbus seda numbrit esitada. Lõbusam kui vaatajatel vaadata.

6. Lenna Kuurmaa - Slingshot
Ma saan aru, et keskkonnateemad on uus world peace Eurovisioonil. Laul on aeglane ja dramaatiline, venib. Ma ei viitsi noh, mingid igavad grupitantsud ka veel. Sorri, Lenna, ka see laul pole parem kui "Rapuntsel".

5. Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian - Have you now
Säärane lauljate asetus laval on muidugi the season before the last season, aga ok, elame üle. Järjekordne laul, mis ei saanud kuidagi vedama. Ühtlasi, ma ei saanud aru, millist meeleolu see laul edastada üritas. Kuidagi all over the place. Aga vähemalt uued näod laval.

4. Ariadne - Feel me now
Inglise keelel on aktsent küljes, kostus esmalt. Laulu raadiokuulajana pahaks ei paneks, laulja võib-olla on natuke liiga ninnu-nunnu minu jaoks. Taustamuusika efektid meenutavad kunagist poppi laulu "My heart beats like a drum".

3. Ivo Linna - Suur loterii
"Vana vaksal ei ole raudteejaam" oli peaaegu et õhtu parim lause. Ivo Linna kitarriga oli peaaegu unustatud nähtus. Pole mingi surematu hitt, aga mul on küll hea meel, et see finaali sai, sest Ivo Linnale hoiad pöialt nagu vaikimisi juba. Ühtlasi pikka iga tema Instagrami kontole.

2. Janno Reim ja Kosmos - Valan pisaraid
Ohoh, see on Tartu bänd. Meeleseisunditalletus on hea sõna, mida laulu kohta kasutada (võib ka luuletuse). Sihuke laul, mida oleks vist äge kontserdil kuulata - sihuke vanakooli rokimehe häälega laulja laulab laulu, mis mingil hetkel meeldivalt ära kammib. Janno Reimist võiks muidugi pikemaltki rääkida, mulle tundub, et tal on seda va swagi, kui ma nüüd olen õigesti aru saanud, misasi see on.

1. Elina Born - In or out
Ainus laul kümnest, mis nagu sai täitsa vedama. Pole mingi 10/10 laul, aga nitševoo. Laul ja laulja välimus on kelmikad. Ma muidugi eelistaks seda, et Stig Rästa lisaks laulude kirjutamisele neid laulaks ka, aga noh jah, ega ta sellist trikood nagunii poleks selga tõmmanud.

Näe, Eesti Laulu kodulehel on sel aastal moodne pleier tehtud, kust kõiki laule kuulata saab.

7 punkti, osa n

Maitea, miks neid punkte alati 7 peab olema, võib-olla sellepärast, et see oli mu lemmiknumber kunagi, kui mul veel oli lemmiknumber.
  • Ma ei ole filmitreilerite inimene, olen aru saanud. Kui mõtlen, kas võiks mingit filmi vaadata või mitte, siis treiler pole kunagi see, mille järgi otsustada. Ühest küljest ma ei viitsi vaadata seda klippi (kuigi filmi lühitutvustuse lugemine, mida hea meelega teen, võtab tõenäoliselt sama palju aega) ja teisalt mulle tundub, et filmitreilerid on alati sama ülesehituse ja liiga valju ja järsu muusikaga. Ei taha noh. 
  • Siis on veel üks asi. Sihukesed muusikavideod, kus laul ei hakka kohe alguses pihta, vaid esimesed pool minutit kuni minut käib mingi jutt (mis on vajalik seetõttu, et videol on mingi oma lugu edasi anda). Tjah, vähe on neid muusikavideoid, mida video pärast käima panen. Tahan ikka laulu kuulda ju. Seetõttu reeglina teengi nii, et kui tahan juutuubist mingit laulu kuulata, siis ei pane originaalvideot, vaid mingi suvalise teise variandi, et poleks segavaid asjaolusid. 
  • Ja veel üks asi, mille fänn leidsin, et ma pole. See on Google'i kontodel see eesnimetäht, mis tekib profiilipildiks juhul, kui pole ise mingit pilti lisanud. Minul näiteks on sihuke pruunil taustal K-täht. Huvitav, kust see pruun tuli, osadel on roheline või lilla. Ma saan aru, et selle asja väljamõtleja idee võis olla, et teeks sihukese lihtsa asja (lihtsuses on võlu, onju), aga mind kohe ei võlu noh. See eesnimetäht näeb kohe naljakas välja seal. Maitea, liiga lihtne?
  • Ühtlasi, igasuguste protestimarsside valguses. Ükspäev sattus minu silme ette pilt väikesest poisist, kes kandis silti "I love trains". Suurepärane ju! Kuidas oleks ühe marsiga, kus inimesed kannaksid plakateid positiivsete sõnumitega? Muusika teeb mind õnnelikuks või Olen tänulik, et mul on koer. Protestimarsid on ka vajalikud absoluutselt, aga miks mitte vahepeal teistsugune teema? 
  • Ükspäev tuli mul meelde, mida ülikoolis õppisin. Tõepoolest huvitav. Ei tea, kui palju sellest siis aru sain. Ja üldse. Kui palju on selliseid töökohti, kuhu tööle minekuks ei saagi otseselt midagi eelnevalt õppida. Seda enam kerkib esile, et töötamisele eelnev õppimine on rohkem huvi või...maitea, mingi vajaduse teema. Üldiselt kasulik enesearendamine. Või vastulöök neile, kelle jaoks õppimine on vaid vahend haljale oksale jõudmiseks. 
  • On suurepärane, et inimene suudab mõelda, silmad lahti. Tõesti, ma ütlen, kui palju on neid olukordi, kus on olnud sellisest oskusest suur heameel. Kujutad ette, kui peaksid mingi mõttevoo tekitamiseks iga kord silmad kinni panema. Kuidas siis üle elada see igav koosolek või koolipäev, kus tegelikult parema meelega arutleksid oma peas hoopis selle üle, mis seal eileõhtuses filmis ikkagi tegelikult toimus. Või misiganes muul teemal on soov väike zoneout võtta ;)
  • Viimasena ilmateade. Täna tõusis Tartus päike kell 8.16 ja loojub kell 16.39. See teeb päeva pikkuseks 8 tundi ja 23 minutit- päev on täpselt 2 tundi pikem kui pööripäeval. Sügiseti muide on 8,5-tunnine päev kusagil novembri alguses.
Tellimine: Postitused (Atom)