Otse põhisisu juurde

Kogu tõde

Järgneb tohutult tõsine analüüs uue valitsuse kohta.

Ametisseastunud valitsuse keskmine vanus on 41,46 aastat. Kõige nooremad ministrid (Ossinovski ja Repinski) on 30-aastased, vanimad (Iva ja Pomerants) 52-aastased. 8 ministrit 15-st on sündinud 1970ndatel. Täitsa nõus, et noortel on rohkem jõudu tegusid teha, aga kas mõni erudeeritum kuju ei annaks lisaväärtust?

Üks minister on sündinud minust 2 päeva hiljem minuga samas linnas. Kas võib olla et lausa samas haiglas? Huvitav, kas me kohtusime? Ja mida ma ometi selle teadmisega peale hakkaksin, kui teada saaksin? Kas kasutaksin seda võõraga vestluse alustamisel kui huvitavat fakti oma elust?

Hariduse poolel on traditsiooniliselt enim õigusteadust õppinuid (4), aga on ka majanduse ja avaliku halduse inimesi (3). 2 inimest on õppinud poppi ja noortepärast politoloogiat. Et pilt oleks mitmekesisem, on ministrite hulgas ka filosoof ja filoloog, õpetaja ja näitleja.

Nüüd tähtsaima leiu juurde. 15 ministrist tervelt 8 esindavad mõnd veemärki- 4 inimest on Vähi tähtkujust, 3 Kalad ja 1 Skorpion. Mida see tähendab? Kas võime oodata suurel hulgal veemärkidele omistatavat emotsionaalsust? Kui ka 3 õhu-, 2 tule- ja 2 maamärgi esindajat omavahel ühinedes veemärke tasakaalustada püüavad, on arvuline enamus ikka vesiste käes.

Valitsuse liikmete hulgas pole ühtegi Kaksikute, Neitsi ega Amburi tähtkuju esindajat. Ma isiklikult oleks mõnda Amburit tahtnud küll, oleks ehk head veidrat huumorit saanud.

Eesnimede osas kordub ainult Sven. Perekonnanimede hulgas on muuhulgas esindatud Eesti top 5 nimede hulka kuuluv Saar.

Hilisem lisandus
Kuidas küll unustasin hiina aastatepõhist sodiaaki vaadata? See ütleb, et peaminister on hobuseaasta mees. Ma arvan, et see on hea. Hobune on kõige kõvem veoloom, ühtlasi arvatakse tema põhiomaduseks töökust.

Enim (3) on draakoniaasta esindajaid - ka pole paha, sest poliitikuamet on just see, mida enesekindlale draakonile soovitatakse. Samas on 3 tükki ka pisut ettearvamatuid tiigreid. Otsustusvõimelisi härgi on 2 nagu ka tähelepanelikke kukki (kena juhus, et need on just rahanduse ja sisejulgeoleku eest vastutajad, kes peaksidki eriti terased olema).

Kuked peaksid muide nimelt draakonitega hästi koos töötama, mis loob 5 inimese osas juba päris head väljavaated. Samuti peaksid sünniaastapõhiselt head suhted olema kaitse- ja riigihaldusministril. Ühtlasi võiksid hästi läbi saada välis-, ettevõtlus- ja kultuuriminister (aga ehk on asi hoopis selles, et nad juhtuvad olema samast erakonnast?).

Teiste aastate esindajaid on 1 või 0 (kaastundlikke Kitsi, truid Koeri ega lahkeid Sigu pole seekord valitsusse lastud).


Kommentaarid

  1. Väga huvitav analüüs ... :) Ja miks mitte toda ministri sünni asja kellelegi kunagi mainida ... :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...