Truffe kirjanurk

Selle postituse peategelane ei saanud kunagi kuningannaks, aga on kogu ülejäänud kambaga piisavalt tihedalt seotud, et ta nimekirja panna. Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah Margaret sündis 1882. aastal Briti kuningapere liikmeks. Tema isa oli kuninganna Victoria poeg Arthur ja ema Preisi printsess Louise. Margaret oli vanim laps, tal oli vend Arthur ja õde Patricia. Kui Margaret ja Patricia pruudiikka jõudsid, oli nende onust kuningal Edward VII-l soov, et mõlemad mõne Euroopa (tulevase) kuningaga abielluksid. Võimalike variantide hulgas olid näiteks Portugali kroonprints ja Rootsi prints Gustav Adolf (eelmise postituse Victoria poeg).  Viimast mõeldi Patriciale meheks, aga kui Margaret ja Gustav Adolf 1905. aastal kohtusid, armusid nad esimesest silmapilgust (wiki teab!) ja nõnda kihlus Gustav Adolf hoopis temaga. Pulmadki peeti samal 1905. aastal Windsori lossi kabelis. (Margareti õde Patricia muide abiellus lõpuks hoopis ühe täiesti tavalise mereväeohvit...

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi...

Tema kohta on ükskord juba postitus olnud , sest ta juhtus olema Rootsi kuninganna aastal 1925. Nii et saab juba tehtud asja uuesti lugeda. Aga et siin lehel ka midagi oleks, siis panen mõned kuninganna Victoriaga seotud fotod, mille  Livrustkammareni muuseumi lehelt leidsin. Kaks hõlsti- üks uhke õuehõlst ja teine tubane hommikuhõlst. Kuldsed kingad kusagil 1900.a kandist ja Victoria abiellumiskingad 1881.aastast. Victoria hõbepulmakleit aastast 1906, tavaline kleit aastast 1911 ja militaarsemat laadi kostüüm kusagil 1900.aastast.  Kuninganna tore väike kaal. Hangitud 1890.aasta paiku Egiptusest. Sellist tahaks endale ka, oleks hea kõrvarõngaste jms peene pudi hoidmiseks.

Sophia Wilhelmine Marianne Henriette 1836. aastal sündinud Sophia oli saksa tüdruk, Nassau vürsti ja Württembergi printsessi tütar. Tal oli 5 õde-venda, osad neist poolikud, sest Sophia sündis isa teisest abielust. Sophia sai mitmekülgse hariduse, talle meeldisid keeled ja ajalugu, samuti olid demokraatlikud vaated talle südamelähedased. 17-aastaselt veetis ta ühe talve koos emaga Peterburis tädi juures, kes oli abielus tsaar Paul I poja Mihhailiga. Mõte oli selles, et Sophia õukonnaelu paremini tundma õpiks. Muuhulgas võttis ta Anton Rubinsteini juures klaveritunde. Krimmi sõja puhkedes olid Sophia ja ema sunnitud Venemaalt lahkuma. 1856. aastal ema suri ja edaspidi elas Sophia poolõe Marie juures.  Õige pea väisas Saksamaad Rootsi prints Oscar. Ta oli juba mõnda aega Euroopas pruudiotsinguil reisinud ja leidis nüüd Sophia näol endale sobiva mõrsja. Pulmad peeti 1857. aastal. Enne seda õnnestus Sophial veel rootsi ja norra keel ära õppida. 1858. aastal ter...

Wilhelmina Frederika Alexandrine Anna Louise 1828. aastal sündis Hollandi prints Frederiki ja tema naise (sünni poolest Preisi printsess) perekonda esimene laps nimega Louise. Veel enne 20-aastaseks saamist oli ta Rootsi kroonprints Karlile mõrsjaks välja valitud. Rootslased olid temast huvitatud, sest ta oli neile sobivalt protestant ja pärines rikkast Oranje-Nassau (Hollandi) kuningaperest. Ainsaks hädaks haritud noore neiu juures peeti seda, et ta polevat kuigi ilus. 1850. aastal peeti pulmad ja Louise'ist sai Rootsi kroonprintsess. Peale pulmi viis äiast kuningas Oscar I Louise'i ringreisile Rootsi. Ju ta oli sõbralik mees. Rootsis nimetati Louise'i Lovisaks (mis on väga ilus nimi, kui nüüd mõelda). Louise'i pulmakleit ja selle tikand. Eriti õnnelikku abielu pulmadele ei järgnenud. Louise oli tagasihoidlik ja vaikne, Karl pigem ekstravert. Ka tema ei pidanud Louise'i kuigi ilusaks ja suhtles parema meelega oma armukestega. Louise'iga sii...

See on raamatupealkiri, see "Igavesti sinu". Kõlab nagu imal naistekas, aga oli midagi hoopis teistsugust. Mahult väike- alla 200 lehekülje ja stiililt lakooniline. See viimane mulle täitsa meeldib, vahepeal on hea lugeda sihukesi raamatuid, kus liialt ei heietata. Raamatu autor Daniel Glattaueri kõige tuntum raamat on "Hea põhjatuule vastu"- e-mailidest koosnev armastuslugu. "Igavesti sinu" on ka põhimõtteliselt armastuslugu, aga selle raamatu idee tuli autoril kohtusaalis, nii et on selline natuke teistsugune lugu. Lugedes tekib küsimus, mis on pildil valesti - kas üks osapool on ahistav või teine osapool on paranoiline? Või mõlemat või mitte kumbagi? Mina jõudsin küll raamatu jooksul mitu korda ümber mõelda. Ilmselt autor oligi niimoodi ette näinud. Kõige jamam osa oli raamatu lõpp. Samas ma ei oska ka öelda, mis oleks parem lahendus olnud. Noh, vähemalt polnud mingit enda mahatapmist, nagu tänapäeva cool ide kirjanike raamatutes tundub põhilahend...